Ühe sümboli lõppmäng: viimane katse tuua Kahni ujuv kontserdisaal Eestisse ({{commentsTotal}})

Louis Kahni projekteeritud laev, mille lõppsadam võiks asuda Eestis. Praegu ähvardab laeva aga kuulsusetu lõpp vanarauana.
Louis Kahni projekteeritud laev, mille lõppsadam võiks asuda Eestis. Praegu ähvardab laeva aga kuulsusetu lõpp vanarauana.

Saaremaalt pärit USA ikoonilise arhitekti Louis Kahni loodud ujuvat kontserdisaali, mis praegu USA-s oma viimast kontsertturneed annab, on püütud pea kümmekond aastat Eestisse osta, ent siiani tulutult. Nüüd aga on laeva eakas omanik teatanud, et kui juuli lõpuks uut omanikku ei leita, läheb see vanarauana lammutusse. Eestlastest "päästearmee" on algatanud viimase katse laev Eestisse ära osta, et see siinsetes vetes kontserte saaks võõrustada, lootuses leida missioonitundega rahastajaid.

USA arhitektuurilisse pärandisse tähelepanuväärse jälje jätnud, omapärase käekirjaga Louis Kahn, sünnijärgse nimega Itze-Leib Schmuilowsky oli pärit Eestist, Saaremaalt. Ehkki 1901. aastal Kuressaare finantsametniku Leib Schmuilowsky perre sündinud Louis Kahn emigreerus perega USA-sse kõigest 5-aastasena, jättis lapsepõlves nähtud Kuressaare linnus tema tulevasse loomingusse oma sügava jälje - seda tunnistas ta ka ise ning oli oma päritolumaa üle uhke.

Kahn kasvas üles Philadelphias, õppis arhitektuuri Pennsylvania ülikoolis ning oli aastast 1955 kuni oma surmani 1974. aastal samas ülikoolis professor. Kahnist sai 20. sajandi maailma mõjukamaid arhitekte, tema projekteeritud tippteosed on tänaseni eeskujuks paljudele noortele arhitektidele.

Lisaks monumentaalsetele hoonetele kuulub tema loomepärandisse ka üks ulmelise välimusega, tohutute illuminaatoritega laev Point Counterpoint II - ujuv kontserdisaal, mis valmis 1976. aastal, kaks aastat pärast ta surma. Erilise, ufot meenutava objekti kavandas Kahn 1960ndate keskel dirigent Robert Austin Boudreau tellimusel, kes on erilise kontserdisaali omanik siiani. Laev avab end kontsertideks nagu pärlikarp, mille sisemusest tuleb esile orkestrisaal. Nii sõidetaksegi sadamast sadamasse, andes randudes kontserte.

Värvikas ajalugu Merist Tüürini

Ameerika vetel sõitmiseks kavandatud orkestrit kandev 60-meetrine alus on alates oma valmimisest sõitnud tegelikult igal pool maailmas: alates Ameerika jõgedest-järvedest ja mererannikust, lõpetades Kariibi mere, Iiri mere ja ka Läänemerega. Kuigi laev Eestis kunagi käinud pole, on ta külastanud siiski Soomet ja esimese USA laevana ka Peterburi (mis siis oli veel Leningrad).

Kadunud president Lennart Merigi on dirigent Boudreau'ga kohtunud, kui laev 1989. aastal Soomet külastas, paludes teda ka Eestisse. Tollal, 80ndate lõpus seda korraldada ei õnnestunud, ent komme iga väisatud riigi mõnelt heliloojalt spetsiaalselt oma orkestrile pala tellida ei läinud ka Eestist mööda. Lennart Meri soovitas tellida teos Erkki-Sven Tüürilt, ja seda Boudreau tegigi. Nõnda on laeva orkester, American Wind Symphony Orchestra mänginud pardal ka Tüüri spetsiaalselt neile kirjutatud teost "In Memory of Clear Water" (1990).

 Laev on siiani tegus, ka sel suvel on see Ameerika vetes American Wind Symphony Orchestraga tuuril, ent kuna Boudreau sai just 90-aastaseks, soovib ta laevale uue omaniku leida ja ise tagasi tõmbuda. Sel nädalal jõudis Eestisse info, et kui Boudreau juuli lõpuks laevale uut omanikku ei leia, läheb see Louisiana laevatehasesse vanarauaks lammutamisele.

Eesti "päästekomitee" aktiveerub

See teade tegi ärevaks Eesti Kahni fännid, kes alustasid seitse aastat tagasi katsega leida laeva äraostmiseks ja Eestisse transportimiseks rahastust, kuivõrd Boudreau on uut omanikku otsinud pikalt. Kontsertlaeva Eesti vetesse toomine oleks austusavaldus Kahnile, kelle Eesti päritolu meenutab praegu vaid üksik foto, mis Kuressaare raekojas aeg-ajalt välja pannakse.

Kahni entusiastid leiavad, et ujuksaal oleks tugev turismimagnet, mida saab siduda nii merepäevade kui Kuressaare ooperipäevadega, sellega saab teha sõite merel, anda kontserte erinevates sadamates ning see võiks olla ka isetasuv.

Louis Kahni Eesti Sihtasutuse rajanud Ott Rätsep on laeva Eestisse toomise eestvedaja olnud alates 2011. aastast, mil laeva Eestisse toomise algatusega jõuti päris kaugele, ka "Pealtnägija" tegi sellest toona saatelõigu. Siis aga asjaolud ikkagi muutusid ning laev on siiani USA-s.

Kui varem oli laev müügis 1,1 miljoni dollariga, millele lisanduksid veel transpordikulud ning iga-aastased hoolduskulud, siis nüüd, mil laeva ähvardab lammutamine, loodab Rätsep ka hinda soodsamaks kaubelda - vanarauahinnaga võiks ikka ju kätte saada, loodab ta. Kui ainult need rahastajad leiaks, kes õla alla paneks. Siis saaks juba hakata äriplaani koostama, kuidas selle tegutsemine Eestis investeeringu ära tasuks. Rätsep usub, et Kahni laeva lõppsadam peaks asuma Eestis.

"Kahni päritolu siit on tugev. Kahni lapselaps ju õppis Tartu Ülikoolis, tema lapsed on siin käinud," loetleb Rätsep. "Püüan kokku ajada päästekomiteed, meil on aega justkui juuli lõpuni, aga ikkagi lähima nädala jooksul peaks mul selle laeva omanikega tekkima kontakt, et asjaolud üle rääkida," loodab Rätsep hinna ja muud tingimused peagi välja selgitada.

Boudreau on ka ise president Toomas Hendrik Ilvese kutsel Eestis käinud. Toona lootis Rätsep mõnda aega presidendi kantselei abile, ent pärast lühikest kirjavahetust vastused sealt lakkasid.

Saaremaa näeks oma visiitkaardina

Et laeva Eestisse tuua, on Rätsep kirjutanud viimastel päevadel mitmetele missioonitundega ärimeestele ja loodab, et plaan õnnestub.

Saaremaa Arenduskeskuse juhataja Piret Pihel on teine tuline Kahni-entusiast, kes loodab võimalikud huvilised üles leida, et laev hukust päästa.

"Ühtki Kahni maja me siia tuua ei saa, ainus võimalus olekski see laev, mida saaks siia sõidutada. See oleks oluliselt parem idee kui ükskõik millise konverentsikeskuse ehitamine ja see toimiks atraktsioonina ka üritustevälisel ajal. Kahn on niivõrd oluline arhitektuurivaldkonnas, nagu Picasso kunstimaailmas, kes lõi oma koolkonna," põhjendab Pihel. "Kahni pilt on ainus, mis meil temast üldse on. See on raekojas, aeg-ajalt eksponeerime seda. Muud meil ei olegi temast."

Pihel räägib ühest välismaisest Kahni fännist, kes Kuressaarde jõudnudna küsis, kus seal see Kahni muuseum asub, pidades sellise asutuse olemasolu elementaarseks. Nõnda täidaks Kahni projekteeritud laev ka muuseumi aset.

"Usun, et sellele annab ka ärimudeli peale ehitada, sest sellel on tasuvus ka, pole ainult kultuuriobjekt, mida riik peaks üksi üleval pidama. Muidugi oleks hea, kui avalik sektor saaks aidata logistiliste lahendustega - et randumiskoht oleks piisavalt sügav, üldse kogu infrastruktuuri osa. Ärimudel võiks täiesti töötada, see on ju merekõlblik laev, temaga saab sõita ja anda kontserte, kasvõi Kuressaare ooperipäevade ajal - see oleks nii teravmeelne," pakub Pihel, nimetades Kahni päritolu Saaremaa turismi seisukohast kasutamata loomulikuks ressursiks.

Meremuuseum pakuks kaikohta

Meremuuseumi juht Urmas Dresen suhtles Louis Kahni Eesti Sihtasutusega viimati 2011. aasta lõpul, siis püüti ka omalt poolt panustada. Sel nädalal sai Dresen taas abipalve oma võimalusi välja pakkuda.

Laeva omanikuks meremuuseum kindlasti ei hakkaks, ent kaikoha saaks välja pakkuda küll, ütleb Dresen. Meremuuseum toimetab riigieelarvega, neil täiendavat rahastust võtta ei ole kui plaanilised tegevused ette näevad.

"Iga algatus on tervitatav, kindlasti annaks see lisandväärtust juurde. Kui see laev siia toodaks, siis seismise koha või eksponeerimise koha me talle ikka leiaks. Muud praegu lubada ei saa, sest hetkel oleks see ikka väga tundmatus kohas vettehüppamine," tõdeb Dresen.

"Laev ise on huvitav, aga et laev-eksponaati näidata, siis peaks siin olema ka mingi kotnsertorganisatsioon taga, sest ta on mõeldud ju ikka ringi sõitma ja kontserte andma. Lihtsalt kai äärde seisma panna oleks see täiesti mõttetu, nii et jämedam ots peaks olema kultuuri käes," arutleb Dresen.

EAS: esmalt peaks tegema äriidee

EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ütleb, et eurorahasid sellise projekti rahastamiseks enam ei ole, seega kui riik tahaks, et see laev kindlasti Eestisse toodaks, tuleks selleks kasutada riigi rahakotti ning edasi peaks sellega majandama ikkagi erasektor. See aga eeldaks, et on teada, mis seisukorras on laev, kes seda opereerima hakkaks, milline on selle funktsionaalsus, kes kataks püsikulud jne.

"Kui fantaseerida, et saab teha vahvaid kontserte ja sõita ühest sadamast teise, seda välisturgudele pakkuda, siis oleks vaja selget äriplaani," ütleb Mutso. "Riigiieelarvest oleks selline investeering väga suur ja on küsimus, kuidas see investeering end ära tasub."

Seega riigi abile "päästekomitee" tõenäoliselt loota ei saa.

Mis on Louis Kahni Eesti Sihtasutus?

Louis Kahni Eesti Sihtasutus on tegelnud kuulsa laeva päästeoperatsiooniga alates 2011. aastast, mil see registreeriti. SA juhatusse kuuluvad Kagu-Eesti kohaliku elu edendaja Ott Rätsep ja Noblessneri sadama jahtklubi omanik Jaanus Tamme. SA nõukokku kuuvad muusikavaldkonna edendajad Tõnu Kaljuste, Villu Veski, Helen Sildna ning arhitektid Peeter Pere ja Ülar Mark.

Louis Kahni projekteeritud ujuv kontserdisaal avaneb kai ääres nagu pärlikarp, kust tuleb nähtavale orkester. Autor: Louis Kahni Eesti SA

Toimetaja: Merilin Pärli



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.