Ühe sümboli lõppmäng: viimane katse tuua Kahni ujuv kontserdisaal Eestisse
Saaremaalt pärit USA ikoonilise arhitekti Louis Kahni loodud ujuvat kontserdisaali, mis praegu USA-s oma viimast kontsertturneed annab, on püütud pea kümmekond aastat Eestisse osta, ent siiani tulutult. Nüüd aga on laeva eakas omanik teatanud, et kui juuli lõpuks uut omanikku ei leita, läheb see vanarauana lammutusse. Eestlastest "päästearmee" on algatanud viimase katse laev Eestisse ära osta, et see siinsetes vetes kontserte saaks võõrustada, lootuses leida missioonitundega rahastajaid.
USA arhitektuurilisse pärandisse tähelepanuväärse jälje jätnud, omapärase käekirjaga Louis Kahn, sünnijärgse nimega Itze-Leib Schmuilowsky oli pärit Eestist, Saaremaalt. Ehkki 1901. aastal Kuressaare finantsametniku Leib Schmuilowsky perre sündinud Louis Kahn emigreerus perega USA-sse kõigest 5-aastasena, jättis lapsepõlves nähtud Kuressaare linnus tema tulevasse loomingusse oma sügava jälje - seda tunnistas ta ka ise ning oli oma päritolumaa üle uhke.
Kahn kasvas üles Philadelphias, õppis arhitektuuri Pennsylvania ülikoolis ning oli aastast 1955 kuni oma surmani 1974. aastal samas ülikoolis professor. Kahnist sai 20. sajandi maailma mõjukamaid arhitekte, tema projekteeritud tippteosed on tänaseni eeskujuks paljudele noortele arhitektidele.
Lisaks monumentaalsetele hoonetele kuulub tema loomepärandisse ka üks ulmelise välimusega, tohutute illuminaatoritega laev Point Counterpoint II - ujuv kontserdisaal, mis valmis 1976. aastal, kaks aastat pärast ta surma. Erilise, ufot meenutava objekti kavandas Kahn 1960ndate keskel dirigent Robert Austin Boudreau tellimusel, kes on erilise kontserdisaali omanik siiani. Laev avab end kontsertideks nagu pärlikarp, mille sisemusest tuleb esile orkestrisaal. Nii sõidetaksegi sadamast sadamasse, andes randudes kontserte.
Värvikas ajalugu Merist Tüürini
Ameerika vetel sõitmiseks kavandatud orkestrit kandev 60-meetrine alus on alates oma valmimisest sõitnud tegelikult igal pool maailmas: alates Ameerika jõgedest-järvedest ja mererannikust, lõpetades Kariibi mere, Iiri mere ja ka Läänemerega. Kuigi laev Eestis kunagi käinud pole, on ta külastanud siiski Soomet ja esimese USA laevana ka Peterburi (mis siis oli veel Leningrad).
Kadunud president Lennart Merigi on dirigent Boudreau'ga kohtunud, kui laev 1989. aastal Soomet külastas, paludes teda ka Eestisse. Tollal, 80ndate lõpus seda korraldada ei õnnestunud, ent komme iga väisatud riigi mõnelt heliloojalt spetsiaalselt oma orkestrile pala tellida ei läinud ka Eestist mööda. Lennart Meri soovitas tellida teos Erkki-Sven Tüürilt, ja seda Boudreau tegigi. Nõnda on laeva orkester, American Wind Symphony Orchestra mänginud pardal ka Tüüri spetsiaalselt neile kirjutatud teost "In Memory of Clear Water" (1990).
Laev on siiani tegus, ka sel suvel on see Ameerika vetes American Wind Symphony Orchestraga tuuril, ent kuna Boudreau sai just 90-aastaseks, soovib ta laevale uue omaniku leida ja ise tagasi tõmbuda. Sel nädalal jõudis Eestisse info, et kui Boudreau juuli lõpuks laevale uut omanikku ei leia, läheb see Louisiana laevatehasesse vanarauaks lammutamisele.
Eesti "päästekomitee" aktiveerub
See teade tegi ärevaks Eesti Kahni fännid, kes alustasid seitse aastat tagasi katsega leida laeva äraostmiseks ja Eestisse transportimiseks rahastust, kuivõrd Boudreau on uut omanikku otsinud pikalt. Kontsertlaeva Eesti vetesse toomine oleks austusavaldus Kahnile, kelle Eesti päritolu meenutab praegu vaid üksik foto, mis Kuressaare raekojas aeg-ajalt välja pannakse.
Kahni entusiastid leiavad, et ujuksaal oleks tugev turismimagnet, mida saab siduda nii merepäevade kui Kuressaare ooperipäevadega, sellega saab teha sõite merel, anda kontserte erinevates sadamates ning see võiks olla ka isetasuv.
Louis Kahni Eesti Sihtasutuse rajanud Ott Rätsep on laeva Eestisse toomise eestvedaja olnud alates 2011. aastast, mil laeva Eestisse toomise algatusega jõuti päris kaugele, ka "Pealtnägija" tegi sellest toona saatelõigu. Siis aga asjaolud ikkagi muutusid ning laev on siiani USA-s.
Kui varem oli laev müügis 1,1 miljoni dollariga, millele lisanduksid veel transpordikulud ning iga-aastased hoolduskulud, siis nüüd, mil laeva ähvardab lammutamine, loodab Rätsep ka hinda soodsamaks kaubelda - vanarauahinnaga võiks ikka ju kätte saada, loodab ta. Kui ainult need rahastajad leiaks, kes õla alla paneks. Siis saaks juba hakata äriplaani koostama, kuidas selle tegutsemine Eestis investeeringu ära tasuks. Rätsep usub, et Kahni laeva lõppsadam peaks asuma Eestis.
"Kahni päritolu siit on tugev. Kahni lapselaps ju õppis Tartu Ülikoolis, tema lapsed on siin käinud," loetleb Rätsep. "Püüan kokku ajada päästekomiteed, meil on aega justkui juuli lõpuni, aga ikkagi lähima nädala jooksul peaks mul selle laeva omanikega tekkima kontakt, et asjaolud üle rääkida," loodab Rätsep hinna ja muud tingimused peagi välja selgitada.
Boudreau on ka ise president Toomas Hendrik Ilvese kutsel Eestis käinud. Toona lootis Rätsep mõnda aega presidendi kantselei abile, ent pärast lühikest kirjavahetust vastused sealt lakkasid.
Saaremaa näeks oma visiitkaardina
Et laeva Eestisse tuua, on Rätsep kirjutanud viimastel päevadel mitmetele missioonitundega ärimeestele ja loodab, et plaan õnnestub.
Saaremaa Arenduskeskuse juhataja Piret Pihel on teine tuline Kahni-entusiast, kes loodab võimalikud huvilised üles leida, et laev hukust päästa.
"Ühtki Kahni maja me siia tuua ei saa, ainus võimalus olekski see laev, mida saaks siia sõidutada. See oleks oluliselt parem idee kui ükskõik millise konverentsikeskuse ehitamine ja see toimiks atraktsioonina ka üritustevälisel ajal. Kahn on niivõrd oluline arhitektuurivaldkonnas, nagu Picasso kunstimaailmas, kes lõi oma koolkonna," põhjendab Pihel. "Kahni pilt on ainus, mis meil temast üldse on. See on raekojas, aeg-ajalt eksponeerime seda. Muud meil ei olegi temast."
Pihel räägib ühest välismaisest Kahni fännist, kes Kuressaarde jõudnudna küsis, kus seal see Kahni muuseum asub, pidades sellise asutuse olemasolu elementaarseks. Nõnda täidaks Kahni projekteeritud laev ka muuseumi aset.
"Usun, et sellele annab ka ärimudeli peale ehitada, sest sellel on tasuvus ka, pole ainult kultuuriobjekt, mida riik peaks üksi üleval pidama. Muidugi oleks hea, kui avalik sektor saaks aidata logistiliste lahendustega - et randumiskoht oleks piisavalt sügav, üldse kogu infrastruktuuri osa. Ärimudel võiks täiesti töötada, see on ju merekõlblik laev, temaga saab sõita ja anda kontserte, kasvõi Kuressaare ooperipäevade ajal - see oleks nii teravmeelne," pakub Pihel, nimetades Kahni päritolu Saaremaa turismi seisukohast kasutamata loomulikuks ressursiks.
Meremuuseum pakuks kaikohta
Meremuuseumi juht Urmas Dresen suhtles Louis Kahni Eesti Sihtasutusega viimati 2011. aasta lõpul, siis püüti ka omalt poolt panustada. Sel nädalal sai Dresen taas abipalve oma võimalusi välja pakkuda.
Laeva omanikuks meremuuseum kindlasti ei hakkaks, ent kaikoha saaks välja pakkuda küll, ütleb Dresen. Meremuuseum toimetab riigieelarvega, neil täiendavat rahastust võtta ei ole kui plaanilised tegevused ette näevad.
"Iga algatus on tervitatav, kindlasti annaks see lisandväärtust juurde. Kui see laev siia toodaks, siis seismise koha või eksponeerimise koha me talle ikka leiaks. Muud praegu lubada ei saa, sest hetkel oleks see ikka väga tundmatus kohas vettehüppamine," tõdeb Dresen.
"Laev ise on huvitav, aga et laev-eksponaati näidata, siis peaks siin olema ka mingi kotnsertorganisatsioon taga, sest ta on mõeldud ju ikka ringi sõitma ja kontserte andma. Lihtsalt kai äärde seisma panna oleks see täiesti mõttetu, nii et jämedam ots peaks olema kultuuri käes," arutleb Dresen.
EAS: esmalt peaks tegema äriidee
EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ütleb, et eurorahasid sellise projekti rahastamiseks enam ei ole, seega kui riik tahaks, et see laev kindlasti Eestisse toodaks, tuleks selleks kasutada riigi rahakotti ning edasi peaks sellega majandama ikkagi erasektor. See aga eeldaks, et on teada, mis seisukorras on laev, kes seda opereerima hakkaks, milline on selle funktsionaalsus, kes kataks püsikulud jne.
"Kui fantaseerida, et saab teha vahvaid kontserte ja sõita ühest sadamast teise, seda välisturgudele pakkuda, siis oleks vaja selget äriplaani," ütleb Mutso. "Riigiieelarvest oleks selline investeering väga suur ja on küsimus, kuidas see investeering end ära tasub."
Seega riigi abile "päästekomitee" tõenäoliselt loota ei saa.
Mis on Louis Kahni Eesti Sihtasutus?
Louis Kahni Eesti Sihtasutus on tegelnud kuulsa laeva päästeoperatsiooniga alates 2011. aastast, mil see registreeriti. SA juhatusse kuuluvad Kagu-Eesti kohaliku elu edendaja Ott Rätsep ja Noblessneri sadama jahtklubi omanik Jaanus Tamme. SA nõukokku kuuvad muusikavaldkonna edendajad Tõnu Kaljuste, Villu Veski, Helen Sildna ning arhitektid Peeter Pere ja Ülar Mark.
Louis Kahni projekteeritud ujuv kontserdisaal avaneb kai ääres nagu pärlikarp, kust tuleb nähtavale orkester. Autor: Louis Kahni Eesti SA
Toimetaja: Merilin Pärli