Meelis Oidsalu: vajatakse tõlki ({{commentsTotal}})

Viimaseil päevil on meediat erutanud kehva võõrkeeleoskusega valitsusliikmete seiklused Euroopa Liidu eesistumise üritustel. Ometi peaksime just selle asja üle kõige vähem muretsema: Euroopa Liitu on nimetatud maailma suurimaks tõlkefirmaks, see organisatsioon kulutab tõlkimisele tervelt miljard eurot aastas ning euroliidu institutsioonides on püsivalt palgal üle saja eesti keele tõlgi. Miskipärast häbeneme Brüsseli ees oma esindajate vajadust tõlke järele, aga ka õigust suurrahvaste esindajatega võrdselt oma emakeeles väljenduda.

Erinevalt sajast eurotõlgist, kes ilmselt suure professionaalsuse tõttu on oma arvukusele vaatamata tänini kodumaal märkamatuks jäänud, on kaks teist tõlki viimasel kümnendil Eestis ohtralt tähelepanu pälvinud: üks neist on Google’i translate, teine aga sõjatõlk Omar, kes Afganistanis Eesti kaitseväelaste ja kohalike elanike vahelist suhtlust vahendas ja hiljem vahelduva eduga Eesti meedias figureerinud.

Google’i translate’ist on aga saanud naljanumber, koomiline üleilmastumise kujund, mis oma saamatusega on tulnud akadeemilisele tõlkemaailmale pigem kasuks, sest rõhutanud asjaolu, et digitehnoloogia areng toob kaasa kasvava vajaduse kultuurikontekste vahendava inimliku keeletunnetuse järele.

Tõlkidelt ja tõlkijailt eeldatakse üldiselt madalat profiili ja mittepoliitilisust: näiteks on teada, et "Mein Kampfi" esmatõlke itaalia keelde tegi juut. Erialases kirjanduses leiab teinekord viiteid tõlkija teisesele staatusele autori kõrval, tõlkija agentsuse probleemile: et tema professionaalne suutlikkus toetab kellegi teise - autori - taotlusi, mitte ta enda taotlusi. Samas on tõlkijal võimalus kultuuriliselt lugejat võimestada ainuüksi otsuse läbi midagi tõlkida. Selline lugejat jõustav otsustusvõime autoril puudub. Autor ei saa otsustada talle võõrast keeleruumist lugejale tema enda keeles lugemise elamust pakkuda.

Ise tunnen akuutset puudust igapäevaste meediatekstide riigisisese tõlke järele Eestis. Unistan näiteks sellest, et mõistaksin venekeelset Delfit afektiivsete nüanssideni, enda kipakast keeleoskusest ja seda täiustamast takistavast laiskusest hoolimata. Äge oleks ka see, kui Eesti Päevalehe artiklid oleksid arusaadavad umbkeelsematele eestivenelastele.

Mõtte-eksperimendi korras suunakem näiteks kümmekond neist sajast Brüsseli tõlgist aastaks Tallinnasse igapäevase ülesandega meediatekste vene keelest eesti keelde ja vastupidises suunas vahendada. Kindlasti on mõneti õigus neil, kes sellise eksperimendi eel väidaksid, et probleem ei ole tekstide kätte- või arusaadavuses, vaid erinevates meediakanalites, mida kogukonnad tarbivad ja nende kanalite toimetustes, kes maailma laiapilgulise mõtestamise lubaduse varjus oma kujuteldavat maailmatajumuslikku turunišši kindlustades järjekindlalt pigem igaüks oma lugejaskonnatiiki süvendavad.

Ent mõned väikesed kõrvalmõjud sellisel n-ö valimatul meediasisu tõlkimisel siiski oleks. Meie kokkupuude vene autoritega ei piirduks ainult artiklitega, mille põhiväide on, et Vene spetsnaz ei olegi tegelikult mingi spetsnaz ja ka Vene riik pole tegelikult üldse riik või et Moskvas sõimati tänaval puuetega inimest. Tõenäoliselt ilmneks õige pea ka see, et keele- ja rahvusküsimus ei olegi ehk nii kriitiline eristav tegur kui arvame, st et mitmed meelsuslikud rindejooned on küll ehk teemati veidi erinevas proportsioonis, ent ometi sarnaselt esindatud mõlemas keele- ja rahvusruumis; et mõlemas kogukonnas on erimeelsused vanade ja noorte, konservatiivide ja liberaalide, puukallistajate ja teedeehitajate, venemeelsete ja eestimeelsete, Trumpi toetajate ja põlgajate vahel.

Meie avalikus arvamusruumis on laiemalt puudu tõlkija (ja ma ei mõtle siin kitsalt keele tõlkija, vaid ka meelsustõlkija) funktsiooni täita tahtvatest avaliku elu tegelastest, keda juhiks eri meelkondade vahel orienteerumise oskus, neutraalsusepüüe, kommunikatsiooniakti lõpetatust väärtustav sättumus, kultuuriline erudeeritus ning ka tehniline tõlkevilumus. Me ei peaks häbenema oma tõlkevajadusi ei Brüsselis ega ka Tallinnas.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema