Euroopa Liit astus sammu paremini kontrollitud välispiiri suunas ({{commentsTotal}})

Põgenikud ja migrandid Vahemerel.
Põgenikud ja migrandid Vahemerel. Autor/allikas: Andreas Solaro/AFP/Scanpix

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele plaanis luua IT-süsteem, mis aitab pidada arvestust Schengeni välispiiri ületavate inimeste üle, kes on pärit väljastpoolt Schengeni viisaruumi.

Kesksesse andmebaasi, mis loodetakse tööle saada 2020. aastaks, hakatakse talletama infot kolmandatest riikidest pärit inimeste Schengeni viisaruumi sisenemise, siit lahkumise ning sisenemiskeelude kohta, teatas siseministeerium.

"Eesti eesistumise ajal tahame jõuda veel mitme üleeuroopalise siseturvalisuse andmebaasi loomiseni ja nende ristkasutuseni,“ sõnas pressiesindaja teatel siseminister Andres Anvelt.

Parem kontroll EL-i välispiiridel vähendab ebaseaduslikku sisserännet, aidates muu hulgas välistada olukorda, kus inimene jääb Schengeni viisaruumi liiga kauaks pelgalt seetõttu, et ta ei tea, kui kaua ta võib siin viibida. Uus süsteem hakkab tagama, et info maksimaalse lubatud viibimisaja kohta jõuaks reisijani aegsasti ja automaatselt.

Kuna kogutavatele andmetele saavad ligipääsu julgeoleku- ja korrakaitseasutused, siis aitab uus süsteem kaasa ka välispiiride valvamisele ning terrorismi ja raske kuritegevuse vastasele võitlusele.

Kesksesse andmebaasi talletatakse kolmandast riigist pärit inimese nimi ning tema reisidokumendi tüüp, nelja sõrme jäljed ja näokujutis. See aitab kolmandate riikide kodanikke paremini tuvastada ja võimaldab piirivalvuritel avastada inimesi, kes üritavad valeidentiteeti kasutades Euroopasse pääseda. Lisaks salvestatakse info selle kohta, kust inimene Schengeni viisaruumi siseneb ja kust ta siit väljub.

Infole hakkavad ligi pääsema vaid piirivalvurid, korrakaitsjad, viisa- ja julgeolekutöötajad ning teised ametnikud, kes vajavad seda oma tööks eurooplaste turvalisuse tagamisel. Piiride valvamiseks kasutatavad andmed kustuvad automaatselt viis aastat ja ülejäänud info kolm aastat peale selle kogumist.

Allikas: ERR



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: