Euroopa Liit astus sammu paremini kontrollitud välispiiri suunas ({{commentsTotal}})

Põgenikud
Põgenikud Autor/allikas: Andreas Solaro/AFP/Scanpix

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele plaanis luua IT-süsteem, mis aitab pidada arvestust Schengeni välispiiri ületavate inimeste üle, kes on pärit väljastpoolt Schengeni viisaruumi.

Kesksesse andmebaasi, mis loodetakse tööle saada 2020. aastaks, hakatakse talletama infot kolmandatest riikidest pärit inimeste Schengeni viisaruumi sisenemise, siit lahkumise ning sisenemiskeelude kohta, teatas siseministeerium.

"Eesti eesistumise ajal tahame jõuda veel mitme üleeuroopalise siseturvalisuse andmebaasi loomiseni ja nende ristkasutuseni,“ sõnas pressiesindaja teatel siseminister Andres Anvelt.

Parem kontroll EL-i välispiiridel vähendab ebaseaduslikku sisserännet, aidates muu hulgas välistada olukorda, kus inimene jääb Schengeni viisaruumi liiga kauaks pelgalt seetõttu, et ta ei tea, kui kaua ta võib siin viibida. Uus süsteem hakkab tagama, et info maksimaalse lubatud viibimisaja kohta jõuaks reisijani aegsasti ja automaatselt.

Kuna kogutavatele andmetele saavad ligipääsu julgeoleku- ja korrakaitseasutused, siis aitab uus süsteem kaasa ka välispiiride valvamisele ning terrorismi ja raske kuritegevuse vastasele võitlusele.

Kesksesse andmebaasi talletatakse kolmandast riigist pärit inimese nimi ning tema reisidokumendi tüüp, nelja sõrme jäljed ja näokujutis. See aitab kolmandate riikide kodanikke paremini tuvastada ja võimaldab piirivalvuritel avastada inimesi, kes üritavad valeidentiteeti kasutades Euroopasse pääseda. Lisaks salvestatakse info selle kohta, kust inimene Schengeni viisaruumi siseneb ja kust ta siit väljub.

Infole hakkavad ligi pääsema vaid piirivalvurid, korrakaitsjad, viisa- ja julgeolekutöötajad ning teised ametnikud, kes vajavad seda oma tööks eurooplaste turvalisuse tagamisel. Piiride valvamiseks kasutatavad andmed kustuvad automaatselt viis aastat ja ülejäänud info kolm aastat peale selle kogumist.

Allikas: ERR



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: