Fotod: Pärnu sadamas valmis kruiisikai ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval võõrustab Pärnu kesklinna sadamasse vastrajatud kruiisikai oma esimest ristluslaeva.

Poolteist aastat kestnud kruiisikai ehitus sai valmis täpselt õigeks ajaks - neljapäeva õhtul tõsteti "labidad" põõsasse, nädalavahetusel käivad veel ettevalmistustööd turistide vastuvõtuks - ehitatakse valmis turvaala ja paigaldatakse valvekaamerad.

Esmaspäevaks peab kõik valmis olema, siis sildub kai ääres esimene "klient" - St Vincent & Grenadines'i lipu all ristlev Serenissima, mille eelmine peatus on Riias ja järgmine Saaremaal. MS Serenissima kruiisid piirduvad Läänemerega ja see on kruiisilaevade mõistes pisike laev, mahutades vaid pisut üle saja reisija. Sadama katsetamiseks on see aga just paras laev, sest nagu ütleb Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk, vajavad kruiisilaevad uusi vahesadamaid, kuid esimest katsetust ei taha keegi enda peale võtta.

Serenissima jääbki tänavuse suve ainsaks kruiisilaevaks Pärnu sadamas, ent kui nende tagasiside on positiivne, julgevad järgmisel aastal juba teisedki laevad katsetama tulla.

"Ühelt poolt on kruiisifirmadel suur huvi võtta kavva uusi sihtkohti, sest väga paljud on ikkagi korduvturistid - kes on korra kruiisil käinud, tahab jälle minna ja tahab teist marsruuti ja uusi kohti, nii et neil on ikka surve uusi kohti kavva võtta. Samas sadamaid üleöö juurde ei teki, nii et kui midagi tekib, siis nad väga hea meelega võtaksid kavva. Samas on see seotud ka teatavad riskiga, et kuidas tarbija uue sihtkoha omaks võtab, kuidas talle meeldib," selgitab kruiisikai ehitust kureerinud Kaspar Kokk.

Pärnu kesklinna kai äärde rajatud kruiisikai saab võtta vastu kuni 200 meetri pikkusi ja kuni 7,2-meetrise süvisega laevu, pikemad laevad enam ringi pöörama ei mahuks, et sadamasse sisse ja välja sõita.

"Me rekonstrueerisime olemasoleva kai, mis lõpuks oli sisuliselt täiesti uue kai ehitamine. Selle tulemusel on seal täna suurusjärgus 250 meetri pikkune ja kolme meetri kõrgune kai. Oleme sadama poolt valmis vastu võtma kruiisilaevu, mille pikkuseks on 200 meetrit, mis tähendab, et seal on reeglina 1000-1200 reisijat," tutvustab Kokk.

Korraga mahub kai äärde üks laev, kuid Kokk leiab, et Pärnu enda võimekus ei kannaks suuremat külastajate hulka korraga väljagi, mistõttu on vara rääkida mõttest, kas kunagi võiks kruiisikaid ka vastasasuvale Jannseni kaile laiendada.

"Pudelikael ei olegi niivõrd sadama võimekus. Pigem limiteerib Pärnu enda võime sellest suuremat hulka turiste vastu võtta, kes vajavad giide, busse, taksosid," ütleb Kokk.

Serenissima reisijatele on Eesti-poolne reisikorraldaja plaaninud päevase ekskursiooni Viljandimaale Olustverre, sadama enda töötajad suutsid viimasel hetkel suruda läbi ettepaneku, et alternatiiviks oleks kõrval ka poolepäevane Pärnu ekskursioon.

"Minule teadaolevalt oli Olustvere esimene valik neil, see ekskursioon oli kruiisikirjelduses juba sees. See, et teise võimalusena sai välja käidud lühem ekskursioon Pärnusse, oli meie viimase hetke pingutuste vili. Saime tungivalt kruiisifirmale sadamainimestega soovitada, et nad ikka pakuksid alternatiivina külastada Pärnut ennast ka," kirjeldab Kokk.

Samas pole teada, kui palju turiste laevalt üldse maha tuleb, palju eelistab sõita ekskursiooniga Olustverre ja palju Pärnusse ning kui paljud otsustavad suvepealinna hoopis omal käel avastama minna.

Serenissima sildub Pärnus esmaspäeva hommikul kell 8 ning võtab otsad lahti kell 20.

Pärnu sadamasse kai ehitamine läks maksma 1,5 miljonit eurot, koos jõe süvendustöödega oli kogu projekti maksumus suurusjärgus 6,5 miljonit eurot. Kõik tööd tehti Pärnu Sadama oma kulu ja kirjadega.

Saaremaa süvasadama külastatavus väike

2006. aastal Saaremaal Küdema lahe ääres Ninasel avatud süvasadama külastus on tagasihoidlik. Sel suvel võõrustab Tallinna Sadamale kuuluv Saaremaa sadam Ninasel seitset reisi: kahel korral külastab Eesti suurimat saart seesama Serenissima, kes Pärnu kruiisiajaloo otsa lahti teeb; kolmel korral sildub Saaremaal Island Sky, korra Saga Sappphire ja korra Amadea.

Serenissima ja Island Sky pardal on vastavalt 90 ja 100 reisijat, teised kaks laeva on suuremad, nende pardal puhkab üle 500 reisija.

Toimetaja: Merilin Pärli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: