Fotod: Pärnu sadamas valmis kruiisikai ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval võõrustab Pärnu kesklinna sadamasse vastrajatud kruiisikai oma esimest ristluslaeva.

Poolteist aastat kestnud kruiisikai ehitus sai valmis täpselt õigeks ajaks - neljapäeva õhtul tõsteti "labidad" põõsasse, nädalavahetusel käivad veel ettevalmistustööd turistide vastuvõtuks - ehitatakse valmis turvaala ja paigaldatakse valvekaamerad.

Esmaspäevaks peab kõik valmis olema, siis sildub kai ääres esimene "klient" - St Vincent & Grenadines'i lipu all ristlev Serenissima, mille eelmine peatus on Riias ja järgmine Saaremaal. MS Serenissima kruiisid piirduvad Läänemerega ja see on kruiisilaevade mõistes pisike laev, mahutades vaid pisut üle saja reisija. Sadama katsetamiseks on see aga just paras laev, sest nagu ütleb Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk, vajavad kruiisilaevad uusi vahesadamaid, kuid esimest katsetust ei taha keegi enda peale võtta.

Serenissima jääbki tänavuse suve ainsaks kruiisilaevaks Pärnu sadamas, ent kui nende tagasiside on positiivne, julgevad järgmisel aastal juba teisedki laevad katsetama tulla.

"Ühelt poolt on kruiisifirmadel suur huvi võtta kavva uusi sihtkohti, sest väga paljud on ikkagi korduvturistid - kes on korra kruiisil käinud, tahab jälle minna ja tahab teist marsruuti ja uusi kohti, nii et neil on ikka surve uusi kohti kavva võtta. Samas sadamaid üleöö juurde ei teki, nii et kui midagi tekib, siis nad väga hea meelega võtaksid kavva. Samas on see seotud ka teatavad riskiga, et kuidas tarbija uue sihtkoha omaks võtab, kuidas talle meeldib," selgitab kruiisikai ehitust kureerinud Kaspar Kokk.

Pärnu kesklinna kai äärde rajatud kruiisikai saab võtta vastu kuni 200 meetri pikkusi ja kuni 7,2-meetrise süvisega laevu, pikemad laevad enam ringi pöörama ei mahuks, et sadamasse sisse ja välja sõita.

"Me rekonstrueerisime olemasoleva kai, mis lõpuks oli sisuliselt täiesti uue kai ehitamine. Selle tulemusel on seal täna suurusjärgus 250 meetri pikkune ja kolme meetri kõrgune kai. Oleme sadama poolt valmis vastu võtma kruiisilaevu, mille pikkuseks on 200 meetrit, mis tähendab, et seal on reeglina 1000-1200 reisijat," tutvustab Kokk.

Korraga mahub kai äärde üks laev, kuid Kokk leiab, et Pärnu enda võimekus ei kannaks suuremat külastajate hulka korraga väljagi, mistõttu on vara rääkida mõttest, kas kunagi võiks kruiisikaid ka vastasasuvale Jannseni kaile laiendada.

"Pudelikael ei olegi niivõrd sadama võimekus. Pigem limiteerib Pärnu enda võime sellest suuremat hulka turiste vastu võtta, kes vajavad giide, busse, taksosid," ütleb Kokk.

Serenissima reisijatele on Eesti-poolne reisikorraldaja plaaninud päevase ekskursiooni Viljandimaale Olustverre, sadama enda töötajad suutsid viimasel hetkel suruda läbi ettepaneku, et alternatiiviks oleks kõrval ka poolepäevane Pärnu ekskursioon.

"Minule teadaolevalt oli Olustvere esimene valik neil, see ekskursioon oli kruiisikirjelduses juba sees. See, et teise võimalusena sai välja käidud lühem ekskursioon Pärnusse, oli meie viimase hetke pingutuste vili. Saime tungivalt kruiisifirmale sadamainimestega soovitada, et nad ikka pakuksid alternatiivina külastada Pärnut ennast ka," kirjeldab Kokk.

Samas pole teada, kui palju turiste laevalt üldse maha tuleb, palju eelistab sõita ekskursiooniga Olustverre ja palju Pärnusse ning kui paljud otsustavad suvepealinna hoopis omal käel avastama minna.

Serenissima sildub Pärnus esmaspäeva hommikul kell 8 ning võtab otsad lahti kell 20.

Pärnu sadamasse kai ehitamine läks maksma 1,5 miljonit eurot, koos jõe süvendustöödega oli kogu projekti maksumus suurusjärgus 6,5 miljonit eurot. Kõik tööd tehti Pärnu Sadama oma kulu ja kirjadega.

Saaremaa süvasadama külastatavus väike

2006. aastal Saaremaal Küdema lahe ääres Ninasel avatud süvasadama külastus on tagasihoidlik. Sel suvel võõrustab Tallinna Sadamale kuuluv Saaremaa sadam Ninasel seitset reisi: kahel korral külastab Eesti suurimat saart seesama Serenissima, kes Pärnu kruiisiajaloo otsa lahti teeb; kolmel korral sildub Saaremaal Island Sky, korra Saga Sappphire ja korra Amadea.

Serenissima ja Island Sky pardal on vastavalt 90 ja 100 reisijat, teised kaks laeva on suuremad, nende pardal puhkab üle 500 reisija.

Toimetaja: Merilin Pärli



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.