EL-i keskkonnaministrid Tallinnas: Pariisi kliimaleppest taganemist pole ({{commentsTotal}})

EL-i keskkonnaministrid käisid Eesti kohtumise jooksul ka Tallinnast väljas, Kõnnu-Suursoo matkarajal
EL-i keskkonnaministrid käisid Eesti kohtumise jooksul ka Tallinnast väljas, Kõnnu-Suursoo matkarajal Autor/allikas: EU2017EE

Euroopa Liidu keskkonnaministrite mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas kinnitasid ministrid veel kord Euroopa vankumatut toetust Pariisi kokkuleppele.

"Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 protsenti ning sellest lubadusest peame me kinni. See ei ole alati lihtne, kuid pikas perspektiivis on see kasulik nii meie planeedile kui ka inimeste heaolule ning konkurentsivõime jaoks," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Ka G20 riikide liidrid kinnitasid nädal tagasi toimunud tippkohtumisel, et majanduskasv ja keskkonnahoid peavad käima käsikäes ning Pariisi kokkulepet tagasi ei pöörata.

Kohtumise pressikonverentsil rõhutas Eesti keskkonnaminister, et Euroopa Liit ei tohiks heituda president Trumpi kliimaleppest taganemisest, kuna see on rahvusvahelist koostööd hoopis tugevdanud ning toonud esile USA siseriikliku toetuse kliimaleppele.

Minister Kiisler märkis, et Eesti on seadnud Pariisi kokkuleppe rakendamise eesistumise fookusse: prioriteetideks on muuhulgas EL-i kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi reform, kauplemissüsteemi väliste sektorite heite vähendamine ning puhta energia paketiga edasiminek. 

Kiisler kinnitas, et Euroopa Liit jätkab ka rahvusvahelisse kliimakoostöösse investeerimist, et vähendada kliimamuutustega seotud riske. Näiteks 2015. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kokku 17,6 miljardit eurot. "Kliimamuutuste tagajärgedega võitlemisel ei tohiks ükski riik jääda üksi. Lõpuks mõjutab see meid kõiki," lisas Kiisler. "See põhimõte peaks olema juhiseks novembris toimuvatel rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel Bonnis."

Euroopa Liidu positsioonid Bonni kliimakonverentsiks kinnitatakse oktoobris toimuval keskkonnaministrite nõukogul.

Toimetaja: Anette Parksepp



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: