Graafikud: Euroopa liidu kodanike arv kasvas 1,5 miljoni inimese võrra ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

2017. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eurostati andmetel Euroopa Liidus 511,8 miljonit inimest. Mullu oli sama näitaja 510,3 miljonit inimest, kuid 1,5 miljoni elaniku lisandumist, mille on peaasjalikult põhjustanud kasvanud sisseränne, hindab Eurostat neutraalseks kasvuks.

Endiselt on Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik Saksamaa, kus elab 82,8 miljonit inimest. EL-i majandusvedurile järgneb Prantsusmaa 67 miljoni ja kolmandalt kohalt leiame Euroopa liidust lahkuva Suurbritannia 65,8 miljoni elanikuga. 

Kui võtta aluseks suhtarvud, siis tuhande elaniku kohta jõudis kõige rohkem uusi elanikke eelmisel aastal Luksemburgi, kuhu asus elama 19,8 uut inimest. Enim inimesi lahkus 2016. aastal Leedust, Lätist ja Horvaatiast. Seejuures Eesti elanike arv jäi võrreldes 2015. aastaga enam-vähem samaks. Nii vähenes rahvaarv Eestis -0.2 elaniku võrra.

 

Eelmisel aastal sündis Euroopa Liidus 5,1 miljonit last, mis on 11 000 vastsündinut rohkem, kui 2015. aastal. Lisaks on langenud surmade arv – kuigi surmasid registreeriti sarnaselt sündidele 5,1 miljonit, siis on see 91 000 juhtumi võrra vähem, kui 2015. aastal.

Enim lapsi sündis Iirimaal, kus tuhande elaniku kohta nägi ilmavalgust 13.5 uut kodanikku. Saareriigile järgnevad Suurbritannia ja Prantsusmaa. Vähim lapsi sündis Lõuna-Euroopa riikides nagu Itaalia, Portugal ja Kreekas. Kokkuvõttes on parima iibebilansiga riik eelpool mainitud Iirimaa, kellele järgneb Küpros ja Luksemburg.



uudised
Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: