Analüütik: Eestil on ÜRO julgeolekunõukokku saamiseks raske veenda Venemaad ({{commentsTotal}})

Eestil on ÜRO julgeolekunõukokku pääsemiseks keeruline Venemaad veenda, arvas Kissingeri keskuse vanemanalüütik Thomas Graham.

Eesti kuulutas New Yorgis ametlikult välja taotluse saada ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks aastatel 2020-2021, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"ÜRO-s otsitakse võimalust teha ka julgeolekunõukogu töö läbipaistvamaks ja viia läbi reform lihtsalt selleks, et otsuste alused ja kaalutlused oleksid selgemini mõistetavad, ja ka selleks, et otsused, mida julgeolekunõukogu teeb, oleks laiapindsemad. Ka peasekretär räägib sellest, mis on tema ambitsioonid. Me võime täielikult tema agendat toetada ja samamoodi, kui peaks juhtuma midagi meile olulises piirkonnas nii nagu Leedu oli Ukraina sündmuste ajal julgeolekunõukogus, siis on üks EL-i ja NATO-meelne hääl sellel ajaperioodil julgeolekunõukogus juures," rääkis president Kersti Kaljulaid.

President tutvustas neid eesmärke ÜRO peasekretärile Antonio Guterresile, aga ka liikmesriikide esindajatele, kes olid neljapäeva õhtul kutsutud Eesti majja.

Kuna peaassamblee hääletusel on vaja tagada kahe kolmandiku liikmesriikide toetus, siis on vaja nendega teha diplomaatilist tööd. Asjadega kauplemiseks ei lähe, sest pakkumisel on avatus, läbipaistvus ja demokraatlikud väärtused, mis ei pruugi kõikidele riikidele meeldida.

Ida-Euroopa grupis kandideerib Eesti praeguse seisuga Rumeenia vastu.

"Valik oleks Rumeenia ja Eesti vahel ning küsimus on, mida Venemaa teha tahab. Teil on väga raske kampaaniat teha ja on raske veenda Venemaad, et te saaksite koha julgeolekunõukogus," ütles vanemanalüütik Thomas Graham

Kaljulaid ei karda, et Eesti püüdlus läbi kukub, sest väikeriikidel on hääletusel oluline roll.

"Mina ei ütleks, et juhul kui me ei saa seda kohta, siis oleme tingimata läbikukkunud. Kui samal ajal õnnestub meil teha kampaaniat peasekretäri reformiplaanidele ÜRO-s, siis saame ikkagi tugevama ÜRO," selgitas president.

Julgeolekunõukogu ajutise liikme aeg kestab kaks aastat.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: