Keskkonnakaitsjad loodavad Eesti eesistumisest abi Läänemere puhastamisel ({{commentsTotal}})

Tallinnas kohtunud Läänemere-äärsete riikide keskkonnakaitsjad loodavad, et Eesti tegutseb oma Euroopa Liidu eesistumise ajal ka Läänemere plasträmpsust puhastamise nimel.

Läänemeres ulbib palju plastmassi - nii silmale nähtavat plastprügi kui ka silmale nähtamatuid plastosakesi. Kui palju seda kõike on, üritatakse Euroopa Liidu projekti Blastic raames välja uurida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Plastpudeleid on väga palju, siis on plastkarpe väga palju ja - võib-olla on see Eesti-spetsiifiline - väga palju on ka vahtplasti. Võib-olla on keegi lammutanud suvilat või see on kuskilt teleka ümbert tulnud, igatahes vahtplasti on küll vähemalt Eestis väga palju," selgitas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste.

Et Eesti on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, arutasidki keskkonnakaitsjad koos Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga, mida Eesti, Rootsi ja Euroopa Liit plastmassivaba mere saavutamiseks ette võiksid võtta.

"Üks asi on jätkata tööd EL-i plastistrateegiaga, leida EL-ile selline plastistrateegia, mis oleks aktiivne ja edasiviiv. Teine asi on töötada koos teiste riikidega välja paremad plastid. Kolmas on muidugi töötada parema prügikäitluse nimel kõigis liikmesriikides," selgitas Rootsi keskkonnaministeeriumi kantsler Per Ängquist.

Euroopa Liit, Eesti või Rootsi valitsus ja töösturid ei saa aga midagi ette võtta, kui inimesed ise midagi plastiuputuse vähendamiseks ette ei võta.

Ümbritsevat keskkonda saab plastivabaks muuta nii, et see inimeste elumugavusi oluliselt ei vähenda.

"Me saime aastaid päris hästi hakkama näiteks plastkilekottideta, teiste ümbrismaterjalidega. Elukvaliteet ei olnud nii pööraselt halb," ütles Tammiste.

"Ära tarvita plasti, kui seda pole vaja. Võta oma kott kaasa, kui poodi lähed, lihtne, ja pärast paned selle oma kotti tagasi. Teiseks, hoidu plastist kui seda pole vaja, näiteks sööginõude puhul. Sellised kaks viisi on, kuidas midagi ise teha," tõi ka Ängquist näite.

Ehkki plasti on merre kogunenud aastakümnete jooksul, usuvad keskkonnakaitsjad ja keskkonnaametnikud siiski, et sellest prügist on võimalik lõpuks lahti saada.

Toimetaja: Merili Nael



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: