Keskkonnakaitsjad loodavad Eesti eesistumisest abi Läänemere puhastamisel
Tallinnas kohtunud Läänemere-äärsete riikide keskkonnakaitsjad loodavad, et Eesti tegutseb oma Euroopa Liidu eesistumise ajal ka Läänemere plasträmpsust puhastamise nimel.
Läänemeres ulbib palju plastmassi - nii silmale nähtavat plastprügi kui ka silmale nähtamatuid plastosakesi. Kui palju seda kõike on, üritatakse Euroopa Liidu projekti Blastic raames välja uurida, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Plastpudeleid on väga palju, siis on plastkarpe väga palju ja - võib-olla on see Eesti-spetsiifiline - väga palju on ka vahtplasti. Võib-olla on keegi lammutanud suvilat või see on kuskilt teleka ümbert tulnud, igatahes vahtplasti on küll vähemalt Eestis väga palju," selgitas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste.
Et Eesti on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, arutasidki keskkonnakaitsjad koos Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga, mida Eesti, Rootsi ja Euroopa Liit plastmassivaba mere saavutamiseks ette võiksid võtta.
"Üks asi on jätkata tööd EL-i plastistrateegiaga, leida EL-ile selline plastistrateegia, mis oleks aktiivne ja edasiviiv. Teine asi on töötada koos teiste riikidega välja paremad plastid. Kolmas on muidugi töötada parema prügikäitluse nimel kõigis liikmesriikides," selgitas Rootsi keskkonnaministeeriumi kantsler Per Ängquist.
Euroopa Liit, Eesti või Rootsi valitsus ja töösturid ei saa aga midagi ette võtta, kui inimesed ise midagi plastiuputuse vähendamiseks ette ei võta.
Ümbritsevat keskkonda saab plastivabaks muuta nii, et see inimeste elumugavusi oluliselt ei vähenda.
"Me saime aastaid päris hästi hakkama näiteks plastkilekottideta, teiste ümbrismaterjalidega. Elukvaliteet ei olnud nii pööraselt halb," ütles Tammiste.
"Ära tarvita plasti, kui seda pole vaja. Võta oma kott kaasa, kui poodi lähed, lihtne, ja pärast paned selle oma kotti tagasi. Teiseks, hoidu plastist kui seda pole vaja, näiteks sööginõude puhul. Sellised kaks viisi on, kuidas midagi ise teha," tõi ka Ängquist näite.
Ehkki plasti on merre kogunenud aastakümnete jooksul, usuvad keskkonnakaitsjad ja keskkonnaametnikud siiski, et sellest prügist on võimalik lõpuks lahti saada.
Toimetaja: Merili Nael