Eestist sai Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse asutajaliige ({{commentsTotal}})

Eestist sai Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse asutajaliige.
Eestist sai Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse asutajaliige. Autor/allikas: Riigikantselei

Eestist sai reedel Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse asutajaliige.

Riigisekretär Heiki Loot allkirjastas Helsingis koos Hispaania ja Norra esindajatega Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse vastastikuse mõistmise memorandumi.

"Euroopa hübriidohtude vastane oivakeskus aitab tugevdada Eesti ja kogu Euroopa julgeolekut. Eesti on valmis aktiivselt panustama oma teadmiste ja kogemusega keskuse töösse ning hübriidiohtude vastase võimekuse arendamisse. Loodan, et keskus aitab kaasa ka NATO ja EL koostöö tihendamisele antud valdkonnas," ütles Loot.

Käesoleva aasta teisel poolel tööd alustava keskuse tegevussuunad on strateegilise tasandi dialoogi ja konsultatsioonide arendamine liikmesriikide, Euroopa Liidu ja NATO vahel. Keskuses viiakse läbi hübriidohtude ja nende tõrjumise meetodite uuringuid, samuti tegeleb keskus õppuste läbiviimisega, et parandada nii liikmesriikide individuaalset võimekust kui ka koostegutsemisvõimet hübriidohtude tõrjumisel.

Keskuse tööd suunab liikmesriikide esindajatest koosnev juhtkomitee.

Eesti osales aktiivselt keskuse loomise juures. Keskuse loomiseni viinud aruteludes osalenud riigid saavad sellega ühineda neile sobival ajahetkel ning nad loetakse asutajariikideks.

Soome kõrval on keskuse liikmed Rootsi, Suurbritannia, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA, Hispaania ja Norra. Austria, Holland, Itaalia ja Taani osalesid asutamiskonsultatsioonides, kuid pole veel keskusega ühinenud.

Hübriidohtude vastane tegevus on osa laiapindsest riigikaitsest, mille koordineerimisega Eestis tegeleb riigikantselei.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: