Eesti parimad kiirabibrigaadid võistlesid Raplamaal ({{commentsTotal}})

Eesti 15 parimat kiirabibrigaadi osales laupäeval Raplamaal toimunud kutsemeisterlikkuse võistlusel, kus prooviti läbi erinevad situatsioonid, traumadest suurõnnetuse ja elustamiseni.

Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul on sel aastal väljakutsete arv tõusnud, suures osas pikkade järjekordade tõttu plaanilises meditsiinis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kiirabiliidu juht Ago Kõrgvee märkis, et liiga palju tuleb kriitilisi väljakutseid, mis ei vasta tõele. Tema hinnangul aitaks neid vähendada häirekeskuse meditsiinidispetšerite parem ettevalmistus.

Õppusel mängiti läbi vaid kõige kriitilisemad, Charlie või Delta prioriteediga väljakutsed, kus kannatanu elu on ohus või on vaja juba elustamist.

Tartu kiirabi brigaadi juhi Meelis Lindpere sõnul ei teadnud brigaadid enne võistluse käivitumist neid ees ootavatest ülesannetest.

"Meil oli liiklusõnnetus, siia jõudes me ei teadnud, mis meid ees ootab, sest kutsuja oli lahkunud sündmuskohalt ja me ei teadnud mitte midagi, mis meid ees ootab. Olukord oli kriitiline, sest kui me oleks hiljem jõudnud, ei oleks see patsient ellu jäänud," rääkis Lindpere ülesandest.

Kiirabi Tallinna teeninduspiirkonnas tuleb iga kuue minuti järel uus väljakutse, millest suurem osa on seotud erinevate krooniliste haiguste ägenemisega.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas märkis, et sageli on põhjus selles, et eriarsti juurde ning vahel ka perearsti juurde pääsemine võtab palju aega ja patsiendil ei pea närvid vastu või tõesti haigus ägeneb, et on vaja kiirabi kutsuda.

Et kiirabi ja häirekeskuse tööd efektiivsemaks muuta on kiirabiliit, häirekeskused ja siseministeerium töötamas välja uut tegevusjuhist kiirabi dispetšerite jaoks.

Ago Kõrgvee sõnul on dispetšeritel vaja suuremaid õigusi ja volitusi, et teha pädevaid otsuseid, sealhulgas ka negatiivseid otsuseid abi andmise suhtes.

"Ma ei hakka siin isegi keerutama, ma ütlen otse välja, et ma eeldan seda, et dispetšeritel võiks olla väga korralik meditsiiniline baasharidus selleks, et suusõnalise info alusel saada sisust aru, interpreteerida seda ja võtta vastu õiged otsused," märkis ta.

Kõrgvee sõnul peaks riik võtma suuna, et kõik häirekeskuse meditsiinidispetšerid oleksid meedikud. See aitaks tema hinnangul vältida tühje väljasõite ning võimaldaks ressursse paremini jaotada.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: