Samost ei pea Eesti pürgimist ÜRO julgeolekunõukogusse otstarbekaks ({{commentsTotal}})

Ainar Ruussaar ja Anvar Samost
Ainar Ruussaar ja Anvar Samost Autor/allikas: ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar arutasid Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar" Eesti pürgimise üle ÜRO julgeolekunõukokku. Arvamused läksid selle otstarbekuses lahku.

"Julgeolekunõukogu on eelkõige suurriikide mängumaa ja Eesti väikse riigina, kellele head suhted võimalikult paljude oluliste liitlastega on väga elutähtsad, ei peaks end seadma positsiooni, kus tal selle kahe aasta jooksul mingis küsimuses võib juhtuda, et tuleb hääletada ühe või teise oma liitlase seisukohtade vastu," ütles Samost.

Ainar Ruussaar ütles selle peale, et selline olukord, kus tuleb nii hääletada võib tekkida, aga ei pruugi.

"Ma arvan, et diplomaatia on üks väga oluline instrument ja kui me räägime mõttekusest või mõttetusest, siis vajab kogu ÜRO julgeolekunõukogu reformi, mida lähitulevikus ei juhtu, sest suured riigid ei ole sellest mitte kundagi huvitatud. Nad on huvitatud sellisest amorfsest ÜRO-st, millest väga palju peale mõnede eelarve eraldiste mõnedele piirkondadele ei sõltu. Aga kui Eesti saaks end väljendada jõuliselt ja diplomaatiliselt sellises kogus mingisuguste konfliktide puhul ei ole minu meelest üldse halb," rääkis Ruussaar.

Ruussaar ütles, et toetab president Kersti Kaljulaidi seisukohta, et kui peaks juhtuma midagi seesugust nagu juhtus 2014. aastal Ukrainas, siis on ÜRO julgeolekunõukogus oleks üks väga selgelt NATO-t ja ka Euroopa Liitu toetav häälekas diplomaat juures.

"Kui seda teha hästi, filigraanselt, korralike jõuliste sõnumitega, siis ma arvan, et ühtepidi annab see väga tugevaid välispoliitilisi signaale, meile, meie liitlastele, meie vastastele," sõnas Ruussaar.

Samost tõi välja, et kui Leedu kuulus ajutise liikmena ÜRO julgeolekunõukokku, siis Leeduga väga ei arvestatud ja Ukraina kriisi lahendati suures osas ilma Leeduta.

Samost rääkis, et nii USA-l, Prantsusmaal, Suurbritannial, Venemaal ja ka Hiinal on julgeolekunõukogus veto õigus ja Eesti osalemine seal ei muuda midagi.

Ruussaare sõnul ei jaga ta Samosti skeptitsismi ja ta lisas, et oskuslikul tegutsemisel on diplomaatia väga oluline instrument.

Eesti alustas sel nädalal New Yorgis kampaaniat, et saada aastal 2020 ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: