Helsingin Sanomat: Hiina sõjalaevad täidavad Läänemerel kindlaid eesmärke ({{commentsTotal}})

Hiina 052D-tüüpi hävitaja Yinchuan, arhiivifoto. Changsha on sama tüüpi.
Hiina 052D-tüüpi hävitaja Yinchuan, arhiivifoto. Changsha on sama tüüpi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab pikemalt Hiina sõjalaevadest, mis saabuvad käesoleval kuul Läänemerele, kus korraldatakse ühine mereväeõppus Venemaaga. Ekspertide sõnul on õppus küll mõnevõrra üllatav, kuid sellel on nii praktilised kui ka poliitilised põhjused.

Läänemerel toimub käesoleval suvel ja sügisel mitmeid mereväeõppusi, kuid kõige ebatavalisemaks arenguks oli Hiina Rahvavabariigi juunikuine teade, et Hiina sõjalaevad võtavad juulis osa Venemaa õppusest Peterburi ja Kaliningradi lähistel, kirjutab ajaleht.

Teade koostöö kohta polnud iseenesest üllatav. Venemaa ja Hiina on korraldanud ühiseid mereväeõppusi juba aastaid, tavaliselt toimuvad need kahes osas. Ka käesoleval aastal toimub teine osa septembris Jaapani ja Ohhoota merel.

Küll on aga üllatav, et ühise õppuse teiseks toimumispaigaks on Läänemeri, sest sellesse piirkonda toob Hiina oma sõjalaevad esimest korda. Ning see toimub ajal, mil pinged on piirkonnas kõrgeimal tasemel pärast 2014. aastat, mil Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare.

Peking ja Moskva on kinnitanud, et ühisõppus pole ühegi riigi vastu suunatud ning et selle eesmärgiks on vaid harjutada merel toimuvate kaubavedude turvamist.

Venemaa suursaadik Pekingis Andrei Denissov ütles juuni lõpus uudisteagentuurile TASS antud intervjuus, et kellelgi pole põhjust ühisõppuse pärast närviline olla. "Selle pärast on kohkunud vaid need, kellel on kalduvus kohkuda," märkis diplomaat.

Denissovi kommentaari on tõlgendatud kui vihjet Balti riikidele. Viimaseid aga paneb Hiina ja Venemaa koostöö asemel pigem muretsema see, et peagi toimub nende piiride ääres järjekordne suurõppus - Vene-Valgevene ühine sõjaväeõppus Zapad 2107, millest võib võtta osa vähemalt 100 000 sõdurit. Suurõppusele on eelnenud ka hulk väiksemaid õppusi ning lisaks on sel suvel käinud Venemaa ja NATO sõjalennukid sageli teineteist saatmas.

Venemaa eitab olukorra pingestamist ning süüdistab omakorda hoopis NATO-t.

"Me loodame, et hiinlased ei võta osa nendest olukorda pingestavatest tegevustest, vaid tegutsevad vastutustundlikult, sest ühisõppused meie merepiiri lähistel võivad samuti olla üks pingestav tegur," ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius ajalehele Helsingin Sanomat.

Linkevicius usaldab enda sõnul Pekingit ja peab Hiina-Leedu suhteid väga headeks. Muuhulgas on Hiina tihendanud suhteid Läänemere-äärsete riikidega kasutades nn pehmet jõudu ehk käesoleval juhul kaubandust.

Näiteks Soomes loodetakse, et Norra poolt Kirkenesi (Kirkkoniemi) rajatav sadam teeb Soomest Hiina kaubavedude transiitmaa. Läti omakorda soovib, et Hiina kaup hakkaks liikuma Riia ja Ventspilsi kaudu. Leedu jälle teeb plaane, et ehk saab Klaipedast peamine sadam Hiina poolt Valgevenesse rajatavale suurele tööstuspargile.

"Hiina ei saa vist päris hästi aru, et see õppus on tema mainele kahjulik. Nad ei mõista siinseid tundlikke teemasid," arvas Läti rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Māris Andžāns.

Tema sõnul on ühisõppus kasulik eelkõige Venemaale, kes saab jälle näidata, et teda pole isoleeritud. "Hiina on traditsiooniliselt rõhutanud oma rahumeelsust. Ta on nutikalt ehitanud oma poliitilist võimu majanduse abil," nentis Andžāns.

Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Elina Sinkkonen selgitas, et Hiina jaoks on ühisel mereväeõppusel nii praktilisi kui ka poliitilisi põhjusi.

Hiina relvajõud pöörasid oma pilgu maailmamere poole alles äsja ning Peking arendab oma mereväge, sest neil on teistel suurriikidele järele jõudmiseks vaja veel vaja palju tööd teha. Eriti oluline tundub olevat soov saada kogemusi, kuidas merevägi oma kodustest vetest kaugemal hakkama saab.

"Kui me räägime Hiina riiklikest huvidest, siis kaubalaevade turvamine on kesksel kohal. Tema jaoks on oluline, et eriti nafta ja maagaasi tarnimine oleks kindlustatud ka kriisiaegadel. Neis asjus on Hiina sõltuv välismaailmast," rääkis Sinkkonen.

Poliitiliselt on aga nii Hiina kui ka Venemaa jaoks oluline rõhutada nn mitmepooluselise maailma põhimõtet. Nende jaoks tähendab see piisavalt tugevaid vastusamme Ameerika Ühendriikidele. "Sõnumiks on see, et Hiina ja Venemaa koostöösse tasub suhtuda tõsiselt," lausus Sinkkonen.

See asjaolu selgitab ka ühiste mereväeõppuste toimumiskohti. Eelmisel aastal toimus ühine mereväeõppus näiteks Lõuna-Hiina merel, mida Peking peab enda mõjupiirkonnaks. Nüüd on seega Hiina kord näidata toetust Venemaale.

Hiina laevagruppi kuuluvad 052D-tüüpi hävitaja Changsha, fregatt Yungcheng ja abilaev Luoma Järv. Changsha on Hiina üks moodsamaid sõjalaevu. Sõjalaevad alustasid teekonda Läänemere suunas 18. juunil Hainani saarel asuvast Sanya sadamast. Eelmise nädala lõpus viibisid laevad juba Vahemerel, kuhu nad saabusid Djiboutist, kuhu Hiina rajas äsja oma esimese välismaise mereväebaasi.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: