Helsingin Sanomat: Hiina sõjalaevad täidavad Läänemerel kindlaid eesmärke ({{commentsTotal}})

Hiina 052D-tüüpi hävitaja Yinchuan, arhiivifoto. Changsha on sama tüüpi.
Hiina 052D-tüüpi hävitaja Yinchuan, arhiivifoto. Changsha on sama tüüpi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutab pikemalt Hiina sõjalaevadest, mis saabuvad käesoleval kuul Läänemerele, kus korraldatakse ühine mereväeõppus Venemaaga. Ekspertide sõnul on õppus küll mõnevõrra üllatav, kuid sellel on nii praktilised kui ka poliitilised põhjused.

Läänemerel toimub käesoleval suvel ja sügisel mitmeid mereväeõppusi, kuid kõige ebatavalisemaks arenguks oli Hiina Rahvavabariigi juunikuine teade, et Hiina sõjalaevad võtavad juulis osa Venemaa õppusest Peterburi ja Kaliningradi lähistel, kirjutab ajaleht.

Teade koostöö kohta polnud iseenesest üllatav. Venemaa ja Hiina on korraldanud ühiseid mereväeõppusi juba aastaid, tavaliselt toimuvad need kahes osas. Ka käesoleval aastal toimub teine osa septembris Jaapani ja Ohhoota merel.

Küll on aga üllatav, et ühise õppuse teiseks toimumispaigaks on Läänemeri, sest sellesse piirkonda toob Hiina oma sõjalaevad esimest korda. Ning see toimub ajal, mil pinged on piirkonnas kõrgeimal tasemel pärast 2014. aastat, mil Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare.

Peking ja Moskva on kinnitanud, et ühisõppus pole ühegi riigi vastu suunatud ning et selle eesmärgiks on vaid harjutada merel toimuvate kaubavedude turvamist.

Venemaa suursaadik Pekingis Andrei Denissov ütles juuni lõpus uudisteagentuurile TASS antud intervjuus, et kellelgi pole põhjust ühisõppuse pärast närviline olla. "Selle pärast on kohkunud vaid need, kellel on kalduvus kohkuda," märkis diplomaat.

Denissovi kommentaari on tõlgendatud kui vihjet Balti riikidele. Viimaseid aga paneb Hiina ja Venemaa koostöö asemel pigem muretsema see, et peagi toimub nende piiride ääres järjekordne suurõppus - Vene-Valgevene ühine sõjaväeõppus Zapad 2107, millest võib võtta osa vähemalt 100 000 sõdurit. Suurõppusele on eelnenud ka hulk väiksemaid õppusi ning lisaks on sel suvel käinud Venemaa ja NATO sõjalennukid sageli teineteist saatmas.

Venemaa eitab olukorra pingestamist ning süüdistab omakorda hoopis NATO-t.

"Me loodame, et hiinlased ei võta osa nendest olukorda pingestavatest tegevustest, vaid tegutsevad vastutustundlikult, sest ühisõppused meie merepiiri lähistel võivad samuti olla üks pingestav tegur," ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius ajalehele Helsingin Sanomat.

Linkevicius usaldab enda sõnul Pekingit ja peab Hiina-Leedu suhteid väga headeks. Muuhulgas on Hiina tihendanud suhteid Läänemere-äärsete riikidega kasutades nn pehmet jõudu ehk käesoleval juhul kaubandust.

Näiteks Soomes loodetakse, et Norra poolt Kirkenesi (Kirkkoniemi) rajatav sadam teeb Soomest Hiina kaubavedude transiitmaa. Läti omakorda soovib, et Hiina kaup hakkaks liikuma Riia ja Ventspilsi kaudu. Leedu jälle teeb plaane, et ehk saab Klaipedast peamine sadam Hiina poolt Valgevenesse rajatavale suurele tööstuspargile.

"Hiina ei saa vist päris hästi aru, et see õppus on tema mainele kahjulik. Nad ei mõista siinseid tundlikke teemasid," arvas Läti rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Māris Andžāns.

Tema sõnul on ühisõppus kasulik eelkõige Venemaale, kes saab jälle näidata, et teda pole isoleeritud. "Hiina on traditsiooniliselt rõhutanud oma rahumeelsust. Ta on nutikalt ehitanud oma poliitilist võimu majanduse abil," nentis Andžāns.

Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Elina Sinkkonen selgitas, et Hiina jaoks on ühisel mereväeõppusel nii praktilisi kui ka poliitilisi põhjusi.

Hiina relvajõud pöörasid oma pilgu maailmamere poole alles äsja ning Peking arendab oma mereväge, sest neil on teistel suurriikidele järele jõudmiseks vaja veel vaja palju tööd teha. Eriti oluline tundub olevat soov saada kogemusi, kuidas merevägi oma kodustest vetest kaugemal hakkama saab.

"Kui me räägime Hiina riiklikest huvidest, siis kaubalaevade turvamine on kesksel kohal. Tema jaoks on oluline, et eriti nafta ja maagaasi tarnimine oleks kindlustatud ka kriisiaegadel. Neis asjus on Hiina sõltuv välismaailmast," rääkis Sinkkonen.

Poliitiliselt on aga nii Hiina kui ka Venemaa jaoks oluline rõhutada nn mitmepooluselise maailma põhimõtet. Nende jaoks tähendab see piisavalt tugevaid vastusamme Ameerika Ühendriikidele. "Sõnumiks on see, et Hiina ja Venemaa koostöösse tasub suhtuda tõsiselt," lausus Sinkkonen.

See asjaolu selgitab ka ühiste mereväeõppuste toimumiskohti. Eelmisel aastal toimus ühine mereväeõppus näiteks Lõuna-Hiina merel, mida Peking peab enda mõjupiirkonnaks. Nüüd on seega Hiina kord näidata toetust Venemaale.

Hiina laevagruppi kuuluvad 052D-tüüpi hävitaja Changsha, fregatt Yungcheng ja abilaev Luoma Järv. Changsha on Hiina üks moodsamaid sõjalaevu. Sõjalaevad alustasid teekonda Läänemere suunas 18. juunil Hainani saarel asuvast Sanya sadamast. Eelmise nädala lõpus viibisid laevad juba Vahemerel, kuhu nad saabusid Djiboutist, kuhu Hiina rajas äsja oma esimese välismaise mereväebaasi.

Toimetaja: Laur Viirand



Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.