ERR Moskvas: Stalini terrorilainet meenutatakse tänasel Venemaal harva ({{commentsTotal}})

80 aastat tagasi alustas Jossif Stalin Nõukogude Liidus massilisi repressioone, mida on hakatud nimetama Suureks Terroriks. Sajad tuhanded inimesed vangistati, nad kas tapeti või saadeti vangilaagritesse. Tänapäeval meenutatakse toonaseid õudusi Venemaal harva ja kui, siis sageli üsna vastumeelselt.

Stalinit, kelle otsesel käsul alustas NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat ehk NKVD 1937. aasta suvel massilist arreteerimiskampaaniat, ei austa ainult truud kommunistid. Äsjase sotsiaaluuringu järgi peab 38 protsenti venemaalastest Stalinit kõigi aegade ja rahvaste kõige silmapaistvamaks inimeseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Stalini kuju, kes oli tark juht, kes võitis sõjas, kes oli ka väga tagasihoidlik oma elus, kes hoidis eliidi ohjes, et ta ei läheks kontrolli alt välja, muidugi selle kuju vastu tekib tõsine poolehoid," arvas näiteks Vene diasporaa instituudi direktor Sergei Pantelejev.

Ajaloolased aga väidavad, et 1930. aastate repressioonid puudutasid kõiki, mitte ainult tollast riigi juhtkonda.

"Massivahistamiste kampaania puudutas 1,5 miljonit inimest, 1,5 miljonit inimest oli arreteeritud ja umbes 700 000 tapetud. Ja eliidi esindajad ei olnud seal enamuses," nentis ajaloolane ja ühingu Memorial aseesimees Nikita Petrov.

Tänase Venemaa eliidi esindajatel on aga teine vaade nii Stalinile kui ka Suure Terrori ajastule.

"Riigijuhina pidi Stalin valima riigi saatuse ja üksikisiku väärtuste vahel. Ja kui mängus on riigi saatus, rahvamassid, kelle eest sa vastutad nagu riigijuht, siis teiste inimeste tähtsuse vaatad sa läbi ikka teistmoodi," leidis föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee liige Aleksei Kondratjev.

Taolised Stalini õigustamise katsed lähevad vastuollu nende 39 protsendi venemaalaste arvamusega, kes on veendunud, et repressioonid olid kuritegu, mida õigustada ei tohi.

"Nõukogude ajastule, mis peaks olema tunnistatud kuritegelikuks, ei ole meil antud juriidilist hinnangut. Stalin ja teised Nõukogude Liidu juhid peaksid olema personaalselt tunnistatud kuritegijateks. Nende allkirjad on mahalaskmisnimekirjade all," rõhutas ajaloolane Petrov.

Käesoleva aasta oktoobris avatakse Moskvas poliitiliste repressioonide ohvrite memoriaal. Võib öelda, et represseerituid mälestatakse ja et Suur Terror läks igaveseks ajalukku, aga...

"See, mis toimus 2000. aastatel ja toimub praegu mõnedes meie regioonides, tuletab meelde 1930. aastate repressioone. Näiteks Tšetšeenias olid inimesed, kes kadusid, või olid röövitud ja siis tapetud. Ja mitte sõja ajal - ei, pärast sõda. Protsendiliselt on see päris suur näitaja, just nagu Suure Terrori aastatel - umbes üks protsent elanikkonnast," selgitas Memoriali kaastöötaja Aleksei Makarov.



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema