Itaalia kavatseb kehtestada Vahemerel migrante päästvatele MTÜ-dele reeglid ({{commentsTotal}})

Organisatsiooni Piirideta Arstid päästelaev Vos Prudence 14. juulil Salerno sadamas. Pardal oli 935 inimest, nende seas 16 last ja seitse rasedat naist.
Organisatsiooni Piirideta Arstid päästelaev Vos Prudence 14. juulil Salerno sadamas. Pardal oli 935 inimest, nende seas 16 last ja seitse rasedat naist. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Itaalial on kavas kehtestada põhjalikud reeglid nende mittetulundusühingute suhtes, kes tegelevad Vahemerel migrantide päästmisega. Nendel MTÜ-del, kes reegleid ei järgi, poleks edaspidi võimalik päästetud migrante Itaalia sadamates maale tuua.

Eelnõu on osaks Rooma kampaaniast, millega soovitakse, et ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid migratsioonisurve alla jäänud Itaaliat rohkem aitaksid, vahendas EUobserver.

Lisaks sellele, et migrante päästvad MTÜ-d peavad deklareerima täpsemalt oma rahastajaid, keelatakse MTÜ-de laevadele täielikult ära päästeoperatsioonid Liibüa vetes. Kriitikute sõnul aga tähendaks see seda, et päästeoperatsioonide eest vastutaks edaspidi ainult sisemise kriisi käes vaevleva Liibüa rannavalve oma puuduliku varustusega. Samuti tähendaks see kriitikute hinnangul, et Liibüa vetest päästetud inimesed jõuaksid Liibüa kinnipidamiskeskustesse.

Samuti on uute reeglite kohaselt Itaalia politseinikel õigus kontrollida MTÜ-de laevu inimsmugeldamise asjus ning igasugust uurimise jaoks olulist informatsiooni peavad MTÜ-d Itaalia võimude jagama.

Edaspidi on MTÜ-de laevadel keelatud lasta signaalrakette ja teha mobiiltelefoniga kõnesid, mis võivad merel migrantidele abiks olla. Kõikidel MTÜ-de laevadel peavad olema transponderid sisse lülitatud, et Itaalia võimud saaksid nende liikumist jälgida.

MTÜ laevalt tohib inimesi teisele laevale paigutada ainult hädaolukorras.

Lisaks peavad MTÜ-d saama Itaalia võimudelt sertifikaadi, et nende laevad vastavad tehnilistele nõuetele.

MTÜ-d aga on Itaalia plaani suhtes kriitilised ning rõhutavad, et nad tegutsevad Vahemerel seetõttu, et Euroopa Liit pole suutnud rändekriisi humaansel ja efektiivsel viisil lahendada.

Käesoleval aastal on üle Vahemere Itaaliasse jõudnud rekordiline arv migrante - rohkem kui 85 000 inimest. 90 protsenti neist alustas reisi üle Vahemere Liibüa rannikult. Sellel aastal on Vahemerel hukkunud 2200 Euroopasse pürginud migranti.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema