Bussifirma on mures üksi reisivate laste pärast ({{commentsTotal}})

Bussid Tartu bussijaamas, arhiivifoto.
Bussid Tartu bussijaamas, arhiivifoto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu Bussikeskus on mures üksi reisivate eelkooliealiste laste pärast ja pöördus lahenduse leidmiseks neljapäeval sotsiaalministeeriumi poole.

Ettevõttes tekkis diskussioon seoses Lätis 1. juulil kadunuks jäänud ja metsas hukkunud viieaastase poisiga. Bussifirma kinnitusel on sadu juhtumeid, kus väikesed lapsed reisivad üksi. Lapsed võivad olla hooletud, pika bussireisi peale magama jääda ja ehmatusega väljuda vales peatuses või hoopis vale bussi peale minna.

Seadus on ette näinud, et eelkooliealine laps saab ja võib bussis tasuta sõita. Tartu bussikeskusel sellega probleemi ei ole, küll aga sellega, kui lapsevanemad panevad lapse üksi bussi peale.

Näiteks oli sellel nädalal juhtum, kus bussi peale pandi kaks eelkooliealist last. Ema pani lapsed istuma ja läks ise bussist välja. Juht arvas, et ju ema läheb võtab kotid ja tuleb siis bussi ja ostab omale ka pileti, kuid ema ei tulnudki peale.

Põltsamaal läksid kaks väikest mudilast bussi pealt maha. Bussijuht kahjuks ei saanud kontrollida, kas nad läksid ikka õiges peatuses, sest ta ei teadnud, kus lapsed peaksid maha minema ja kedagi bussipeatuses vastas ka ei olnud.

"Tõenäoliselt lapsed läksid õiges peatuses maha, aga lapsed ikka eksivad ja kui nad oleks vales kohas maha läinud ja läbi metsa koduteed otsinud, oleks võinud oodata neid sama saatus nagu väikest Läti poissi," märkis bussifirma.

"Muidugi on meil ka lapsevanemaid, kes oma lapsed bussi panevad ja ütlevad juhile, et palun vaadake, et nad ikka õiges peatuses väljuvad, mitte varem või hiljem. Kuna enamus bussijuhid on isad ja vanaisad, siis on täiesti mõistetav, miks nad muretsevad ja ei taha enda peale sellist vastutust võtta. Meie ei saa nõuda, et eelkooliealise lapsega reisiks kaasas täiskasvanu või vähemalt üle 14-aastane laps," märkis Tartu bussikeskus.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema