Sipilä: kümnest käsust eiravad poliitikud kõige rohkem kaheksandat ({{commentsTotal}})

Soome peaminister Juha Sipilä.
Soome peaminister Juha Sipilä. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome peaministri Juha Sipilä arvates rikuvad poliitikud kümnest käsust kõige rohkem kaheksandat - ehk tema sõnul saavad nad tahtlikult asjadest valesti aru ning annavad seetõttu oma ligimeste kohta valetunnistusi. Argikeeles öelduna süüdistas keskerakondlasest valitsusjuht siis oma ametikaaslasi valetamises.

Lestaadiusliku Rahu Sõna laupäevasel kristlikul suveüritusel Kokkola linnas olid lisaks Sipiläle kõnelemas ka kaks rahvasaadikut, sotsiaaldemokraat Jutta Urpilainen ja kristlik demokraat Peter Östman, vahendas Yle.

Ise samuti rahusõnalaste ridadesse kuuluv Sipilä kiitis oma usukaaslasi toetuse eest, mida ta peaministri raskes ametis on saanud.

"Ma ei suuda sõnadesse panna, kuivõrd olulised need julgustavad sõnumid ja eestpalved on. Need annavad jõudu, tunnet, et Soomet ehitatakse üles koos," sõnas valitsusjuht oma kõnes.

Sipilä sõnul on tema kristlikud väärtushinnangud suunanud teda võrdsuse ja inimväärikuse kaitsmise poole.

Eraldi tõi ta esile näiteks varjupaigataotlejate teema. Ta tuletas meelde, et hea kristlane aitab abivajajat ning nii on tema sõnul rahusõnalased ka teinud.

Peaminister lisas samas, et varjupaiga andmiseks põhjendust ei ole, tuleb seadust järgida ning taotlejad saadetakse tagasi.

Kümme käsku

Sipilä tsiteeris oma kõnes piiblit mitmel korral.

Eriti tundus tal olevat südamel kaheksanda käsu (Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! - 2Ms 20:1–17 ja 5Ms 5:4–21) täitmine. Sipilä arvates tuleks heal kristlasel murda katki tahtliku vääritimõistmise nõiaring, mis on tema sõnul eriti probleemiks parlamendis.

Tahtlik vääritimõistmine rikub kaheksandat ja maakeeli öelduna on tegu valetamisega, kui keegi tahtlikult oma kolleegi jutust valesti aru saab, selgitas peaminister.

"Mul tuleb selle maadlusega tegeleda üsna tihti parlamendi infotunni järel ja ma näeksin parema meelega, et seda teeksid ka rahvasaadikutest kaaslased," sõnas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema