Poolas avaldasid tuhanded meelt valitsuse kohtureformide vastu ({{commentsTotal}})

Kohtureformi vastased meeleavaldajad 16. juulil Varssavis.
Kohtureformi vastased meeleavaldajad 16. juulil Varssavis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Tuhanded Poola valitsusvastased avaldasid pühapäeval Varssavis ja teistes linnades meelt äsja vastu võetud seaduste vastu, mis korraldavad ümber kohtusüsteemi.

Lõppeval nädalal heaks kiidetud seadused on pälvinud hukkamõistu nii Euroopa Liidu poliitikute kui Poola opositsiooni poolt. Nende sõnul rikuvad need kohtusüsteemi sõltumatust ja õigusriigi põhimõtteid.

Loosungi all: "Kohtute kaitseks" toimunud protestid olid viimased valitsusvastaste massimeeleavalduste reas, mis on iseloomustanud erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) 20 võimukuud. Nende peamine teema on olnud kaitsta demokraatiat parlamendi mõlemat koda kontrolliva partei ainuvõimu eest.

Killustunud ja nõrk opositsioon ei ole valitsusele kujutanud seni muud ohtu, kui et osalenud meeleavaldustel.

"Me kaitseme demokraatiat," skandeeris häälekas rahvahulk Varssavis, hoides käes loosungeid ja plakateid valitsusparteid juhtiva Poola mõjukaima poliitiku Jarosław Kaczyński vastu, keda nad nimetasid diktaatoriks.

"Meie kodanikud, kaitseme õigusriiki, me oleme seaduse poolel," lausus üks protestiliikumise liidritest Władysław Frasyniuk, kes aktiivselt võitles demokraatia nimel ka 1980. aastatel.

Peamise opositsioonipartei liider ja endine välisminister Grzegorz Schetyna hoiatas, et võimupartei võib kasutada uusi seadusi valimistulemustega manipuleerimiseks.

Uued seadused annavad parlamendile võimu kohtunikke valiva organi üle, samuti saaks valminud seaduseelnõu kohaselt justiitsminister õiguse ülemkohtu kohtunikke ametisse määrata ja vallandada. Ülemkohtu ülesannete seas on muu hulgas ka valimiste kehtivuse kinnitamine.

Juristiharidusega Kaczyński sõnul pärineb Poola kohtusüsteem kommunismiajast ja vajab radikaalseid muutusi.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema