Vene turistide toiduretked tegid Narvast tax-free tehingute liidri ({{commentsTotal}})

Astri keskus.
Astri keskus. Autor/allikas: astrikeskus.ee

Märgatava osa Narva kaubanduskeskuste käibest katavad Venemaa turistid, kes käivad Eestis puhkamas ja toitu ostmas.

Kodumaale toiduaineid ostvad Vene turistid kergitavad Narva kaubanduskeskute käivet. Seda kinnitab viimase poole aasta tax-free tehingute hulk, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Narva Astri ja Fama kaubanduskeskuste müügijuhi Nadežda Šaševa sõnul näitab esimese kuue kuu tulemus, et Narvast on saanud tax-free tehingute liider.

"Nüüd oleme käibelt isegi Tallinnast ees. Tallinnas oli enam kui 25 000 tehingu käibeks umbes 4 miljonit ja Narvas 56 000 tehingu käibeks 5 miljonit. Enim vormistatakse tax free tehinguid meie keskuste toidupoodides, toidukaup on esikohal," rääkis Šaševa.

Narva Astri ja Fama kaubanduskeskustes vormistatakse kaks kolmandikku Narva tax-free tehingutest, mil välismaalased saavad ostusummast käibemaksu tagasi. Toiduaineid ostab kaasa iga Eestit külastanud vene turist. Tavaliselt tehakse seda koduteel, Eestist lahkudes. Kaasa võetakse loomulikult juustu, kala- ja lihatooteid, oliiviõli ja isegi alkoholi.

"Siit saab osta häid Euroopa veine, mis on Venemaal väga kallid ja mille päritolu on tihti kaheldav, ka riiete valik on teil suurem ja hinnad soodsamad kui Peterburis. Igal juhul on Eestist osta odavam ja lisaks on siin mõnus aega veeta," rääkis üks Peterburi elanik.

Lääneriikidest toodetud toiduainete sissevedu ja müük on Venemaal keelatud, kuid oma tarbeks võib teatud koguse kaasa võtta ja ega piiril mingit lauskontrolli ka pole.

"Meie tollimehed pigistavad silma kinni, ega pööra tähelepanu. Paljud käivad Eestist toiduaineid ostmas, sest kahjuks on meie valitsus valinud äärmiselt ebasoodsa tee kehtestades toiduembargo," lisas Peterburi mees veel.

Omaette teemaks on muutunud organiseeritud toidureisid Peterburist Narva, neid nimetatakse Venemaal õgimistuurideks. Kes aga Eestisse juustu järgi tulla ei viitsi, võib tellida kauba koju.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: