Vene turistide toiduretked tegid Narvast tax-free tehingute liidri ({{commentsTotal}})

Astri keskus.
Astri keskus. Autor/allikas: astrikeskus.ee

Märgatava osa Narva kaubanduskeskuste käibest katavad Venemaa turistid, kes käivad Eestis puhkamas ja toitu ostmas.

Kodumaale toiduaineid ostvad Vene turistid kergitavad Narva kaubanduskeskute käivet. Seda kinnitab viimase poole aasta tax-free tehingute hulk, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Narva Astri ja Fama kaubanduskeskuste müügijuhi Nadežda Šaševa sõnul näitab esimese kuue kuu tulemus, et Narvast on saanud tax-free tehingute liider.

"Nüüd oleme käibelt isegi Tallinnast ees. Tallinnas oli enam kui 25 000 tehingu käibeks umbes 4 miljonit ja Narvas 56 000 tehingu käibeks 5 miljonit. Enim vormistatakse tax free tehinguid meie keskuste toidupoodides, toidukaup on esikohal," rääkis Šaševa.

Narva Astri ja Fama kaubanduskeskustes vormistatakse kaks kolmandikku Narva tax-free tehingutest, mil välismaalased saavad ostusummast käibemaksu tagasi. Toiduaineid ostab kaasa iga Eestit külastanud vene turist. Tavaliselt tehakse seda koduteel, Eestist lahkudes. Kaasa võetakse loomulikult juustu, kala- ja lihatooteid, oliiviõli ja isegi alkoholi.

"Siit saab osta häid Euroopa veine, mis on Venemaal väga kallid ja mille päritolu on tihti kaheldav, ka riiete valik on teil suurem ja hinnad soodsamad kui Peterburis. Igal juhul on Eestist osta odavam ja lisaks on siin mõnus aega veeta," rääkis üks Peterburi elanik.

Lääneriikidest toodetud toiduainete sissevedu ja müük on Venemaal keelatud, kuid oma tarbeks võib teatud koguse kaasa võtta ja ega piiril mingit lauskontrolli ka pole.

"Meie tollimehed pigistavad silma kinni, ega pööra tähelepanu. Paljud käivad Eestist toiduaineid ostmas, sest kahjuks on meie valitsus valinud äärmiselt ebasoodsa tee kehtestades toiduembargo," lisas Peterburi mees veel.

Omaette teemaks on muutunud organiseeritud toidureisid Peterburist Narva, neid nimetatakse Venemaal õgimistuurideks. Kes aga Eestisse juustu järgi tulla ei viitsi, võib tellida kauba koju.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema