Keskkriminaalpolitsei pidas kinni kaks VKG töötajat ({{commentsTotal}})

5. juulil pidasid keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajad kinni Viru Keemia Grupi tütarettevõtte VKG Energia OÜ elektrijaamade remondiosakonna juhataja ja VKG Soojus AS käiduosakonna juhataja.

Kahtlustuse kohaselt võtsid 52-aastane Sergei ja 48-aastane Vjatšeslav oma ametipositsiooni ära kasutades korduvalt altkäemaksu selle eest, et hanked võidaksid neile meelepärased ettevõtjad.

Altkäemaksu võeti nii sularahas kui ka teenustena. Altkäemaksu andmises on esitatud kahtlustus ühele äriühingu juhatuse liikmele, samuti on teisele äriühingu juhatuse liikmele esitatud kahtlustus dokumendi võltsimises.

Nii VKG kui ka äriühingute ruumides teostati läbiotsimised.

Kahtlustatavana peeti kinni mõlemad VKG töötajad, samuti peeti kinni üks äriühingu juhatuse liige. Pärast esmaseid uurimistoiminguid mehed vabastati. VKG lõpetas töösuhte kuriteokahtluse saanud töötajatega.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on korruptsioon tuvastamine erasektoris üha enam politsei vaateväljas.

"Korrumpeerunud töötajate tuvastamisega erasektoris õnnestub takistada korruptiivsete tavade levikut ja kahjulike lepingute sõlmimist ning tagada aus konkurents. Tunnustame VKG sisekontrolli tõhusat tööd ja juhtkonna nulltolerantsi korruptsiooni suhtes. Sisekontrollil on oluline roll ettevõtluses pettuse ja korruptsiooni avastamisel ja tekkida võivate kahjude ärahoidmisel ning soovitame ettevõtetel olla aktiivsed ennetavate meetmete kasutusele võtmisel," lisas Ombler.

Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kase sõnul ei ole korruptsiooni puhul oluline see, millist kasu keegi konkreetselt ebaausal teel saab.

"Eeskätt on oluline, et seadusi järgitaks ning, et inimestel ei läheks segamini oma ja ettevõtte rahakott. Tuleb rõhutada, et korruptsioon on taunitav ka erasektoris," lisas Kalmer Kask.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul peab kontserni juhtkond korruptsioonikuritegevust lubamatuks ning on veendunud, et ausa konkurentsi printsiipide järgimine on iga äritegevuse aluseks.

"Kahtlustuse saanud isikute süü aste määrab küll kohus, kuid meie jaoks on see juba piisav alus usalduse kaotamiseks ning töölepingute lõpetamiseks. Suhtume taoliste õigusvastastesse tegevustesse nulltolerantsusega. Täname Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajaid pika ja konstruktiivse koostöö eest,“ rääkis Ahti Asmann.

Kriminaalasja uurib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema