Briti ettevõtja ERRile: Brexit tuleb kindlasti ja nii tuleb ka e-residente ({{commentsTotal}})

E-Residentsuse Sünnipäev
E-Residentsuse Sünnipäev Autor/allikas: Rene Suurkaev

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumine näib vaevaline ja on sealsed poliitmängud tunduvad asja vaid keerulisemaks ajavat. Ettevõtjatel seevastu ei ole aega oletusteks või mängudeks – tegevuse jätkumine tuleb kindlustada. Aasta pärast Brexiti hääletust on brittide taotluste esitamine kasvanud, 1153-st e-residendist on ettevõtte rajanud Eestis 86. ERR.ee võttis ühendust kahe residendiga, kes on siin ettevõtte avanud.

"Brexit juhtub nii või teisiti, enam tagasiteed ei ole," nentis ettevõtja Dirk Singer ERRile. Ta usub, et isegi kui riik peab vastu võtma oodatust kehvemate tingimustega Brexiti, ei taganeta, sest see oleks hoop uhkusele.

Briti ja USA väljaanded kirjutasid kuu alguses sellest, kuidas Briti ettevõtjad on otsimas tagauksi, mille abil siiski Euroopa turule tegutsema jääda ning et Eesti e-riigi programm on üks sobivaimatest. Suurbritannia peaminister Theresa May on teatavasti lubanud läbi raiuda kõik suhted ja Singeri sõnul paistab see kõige hirmsam ettevõtetele, kes tarnivad jaekaupa. "Üha enam inimesi otsib võimalust kanda oma tegevus üle stabiilsemasse keskkonda," selgitas Singer.

Siiski nentis ta, et ei tea rohkem oma tutvusringkonnast kedagi, kes oleks taotlenud e-residentsust või plaaninud nõnda ettevõte Euroopa Liidus "varundada". Seni on britid kolme e-residentsuse programmi aasta jooksul loonud Eestis 86 ettevõtet. See tähendab, et kõigist 1153-st e-residendist on firma loonud veidi üle seitsme protsendi.

Singeril, digitaalse turunduse konsultandil on kaks ettevõtet, neist ühe lõi ta Eestisse just Brexiti tõttu. Ta hindab, et kahe ettevõtte peale kokku tegutseb Eesti majandusruumis umbes kolmandik, näiteks programmeerimise ja veebihalduse pool. "Isegi kui ma veel oma välja võetud tulu pealt makse ei maksa (ettevõtte on lihtsalt veel nii noor ja tulu polegi), kasutan siinseid teenuseid; avasin Eesti pangas konto," loetles Singer võimalikke kasusid, mida Eesti võiks temasuguse e-residendi tegevusest saada.

"Kui Brexit teoks saab, suureneb kindlasti nii e-residentide kui ka ettevõtjate arv," on Singer kindel, kuid nendib, et isegi kui Eesti e-riigist kirjutavad maailmatasemel väljaanded, on huvi praegu veel leigepoolne.

Itaallase kogemus: vastutus lasub kohalikel raamatupidajatel

Kui Singer pidi LHV-s konto avamiseks korra Eestisse tulema, siis Veneetsiast pärit ja praegu Lissabonis resideeruv Pete Boraso oli esimene ettevõtja, kes Eesti e-residendina sai avada ettevõttele konto Eestisse tulemata. Seda Soome ettevõte Holvi abil. Temal ja Singeril on veel üks ühine nimetaja – e-residentidele suunatud teenusfirma Leapin, mis korraldab residentide asjaajamised Eestis.

"Ilmselt liigutakse kogu maailmas selle poole, et äri oleks võimalik auskohast sõltumata korraldada," rääkis Boraso ERR.ee-le. Boraso tegeleb Apple'i toodete müügi korraldusega Euroopas. Varem on ta ettevõtet juhtinud ka Hong Kongis.

Kas ta näeb, et Eestist võiks kujuneda järjekordne maksuparadiis või hoopiski, et digiresidentide kogumine ei ole muud kui turundusprogramm?

Ettevaatlik tasub olla, arutles ta, sest süsteemide kuritarvitajaid leidub ju kõikjalt. Kuid kuna Eestis on, ja tõenäoliselt tuleb ka järjest juurde, vahendusfirmasid, kes välismaalastel aitavad dokumente täita ja maksude maksmisel silma peal hoida, langeb tõenäoliselt suurim fookus just nende firmade raamatupidajatele. Kui siin mängitakse ausat mängu, on e-residentidel raske Eestit tüssata.

"Tahan olla kindel, et töötan ühiskonnas, mis on läbipaistev ning kus on selged ja mõistlikud reeglid," sõnas Boraso. "Arutlesime hiljuti sõpradega, kes mõtlesid ettevõtte tegevuse viia näiteks Belgiasse, Maltale või Rumeeniasse – maksusoodustuste tõttu. Ütlesin neile: tõsi, võid mõnes asjas nii kokku hoida, kuid see pole kuigi hea mõte, sest sa ei tea iial, mis selle kõigega riiklikul tasandil lõpuks kaasub," hoiatas Boraso kahtlasevõitu majandusruumide eest. Eesti e-riigi programm saab tema sõnul olla siin heaks läbipaistvuse ja aususe teenäitajaks.

Boraso pole veel kordagi Eestis käinud. Singer viibis siin pangakonto avamiseks.



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema