Briti ettevõtja ERRile: Brexit tuleb kindlasti ja nii tuleb ka e-residente ({{commentsTotal}})

E-Residentsuse Sünnipäev
E-Residentsuse Sünnipäev Autor/allikas: Rene Suurkaev

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumine näib vaevaline ja on sealsed poliitmängud tunduvad asja vaid keerulisemaks ajavat. Ettevõtjatel seevastu ei ole aega oletusteks või mängudeks – tegevuse jätkumine tuleb kindlustada. Aasta pärast Brexiti hääletust on brittide taotluste esitamine kasvanud, 1153-st e-residendist on ettevõtte rajanud Eestis 86. ERR.ee võttis ühendust kahe residendiga, kes on siin ettevõtte avanud.

"Brexit juhtub nii või teisiti, enam tagasiteed ei ole," nentis ettevõtja Dirk Singer ERRile. Ta usub, et isegi kui riik peab vastu võtma oodatust kehvemate tingimustega Brexiti, ei taganeta, sest see oleks hoop uhkusele.

Briti ja USA väljaanded kirjutasid kuu alguses sellest, kuidas Briti ettevõtjad on otsimas tagauksi, mille abil siiski Euroopa turule tegutsema jääda ning et Eesti e-riigi programm on üks sobivaimatest. Suurbritannia peaminister Theresa May on teatavasti lubanud läbi raiuda kõik suhted ja Singeri sõnul paistab see kõige hirmsam ettevõtetele, kes tarnivad jaekaupa. "Üha enam inimesi otsib võimalust kanda oma tegevus üle stabiilsemasse keskkonda," selgitas Singer.

Siiski nentis ta, et ei tea rohkem oma tutvusringkonnast kedagi, kes oleks taotlenud e-residentsust või plaaninud nõnda ettevõte Euroopa Liidus "varundada". Seni on britid kolme e-residentsuse programmi aasta jooksul loonud Eestis 86 ettevõtet. See tähendab, et kõigist 1153-st e-residendist on firma loonud veidi üle seitsme protsendi.

Singeril, digitaalse turunduse konsultandil on kaks ettevõtet, neist ühe lõi ta Eestisse just Brexiti tõttu. Ta hindab, et kahe ettevõtte peale kokku tegutseb Eesti majandusruumis umbes kolmandik, näiteks programmeerimise ja veebihalduse pool. "Isegi kui ma veel oma välja võetud tulu pealt makse ei maksa (ettevõtte on lihtsalt veel nii noor ja tulu polegi), kasutan siinseid teenuseid; avasin Eesti pangas konto," loetles Singer võimalikke kasusid, mida Eesti võiks temasuguse e-residendi tegevusest saada.

"Kui Brexit teoks saab, suureneb kindlasti nii e-residentide kui ka ettevõtjate arv," on Singer kindel, kuid nendib, et isegi kui Eesti e-riigist kirjutavad maailmatasemel väljaanded, on huvi praegu veel leigepoolne.

Itaallase kogemus: vastutus lasub kohalikel raamatupidajatel

Kui Singer pidi LHV-s konto avamiseks korra Eestisse tulema, siis Veneetsiast pärit ja praegu Lissabonis resideeruv Pete Boraso oli esimene ettevõtja, kes Eesti e-residendina sai avada ettevõttele konto Eestisse tulemata. Seda Soome ettevõte Holvi abil. Temal ja Singeril on veel üks ühine nimetaja – e-residentidele suunatud teenusfirma Leapin, mis korraldab residentide asjaajamised Eestis.

"Ilmselt liigutakse kogu maailmas selle poole, et äri oleks võimalik auskohast sõltumata korraldada," rääkis Boraso ERR.ee-le. Boraso tegeleb Apple'i toodete müügi korraldusega Euroopas. Varem on ta ettevõtet juhtinud ka Hong Kongis.

Kas ta näeb, et Eestist võiks kujuneda järjekordne maksuparadiis või hoopiski, et digiresidentide kogumine ei ole muud kui turundusprogramm?

Ettevaatlik tasub olla, arutles ta, sest süsteemide kuritarvitajaid leidub ju kõikjalt. Kuid kuna Eestis on, ja tõenäoliselt tuleb ka järjest juurde, vahendusfirmasid, kes välismaalastel aitavad dokumente täita ja maksude maksmisel silma peal hoida, langeb tõenäoliselt suurim fookus just nende firmade raamatupidajatele. Kui siin mängitakse ausat mängu, on e-residentidel raske Eestit tüssata.

"Tahan olla kindel, et töötan ühiskonnas, mis on läbipaistev ning kus on selged ja mõistlikud reeglid," sõnas Boraso. "Arutlesime hiljuti sõpradega, kes mõtlesid ettevõtte tegevuse viia näiteks Belgiasse, Maltale või Rumeeniasse – maksusoodustuste tõttu. Ütlesin neile: tõsi, võid mõnes asjas nii kokku hoida, kuid see pole kuigi hea mõte, sest sa ei tea iial, mis selle kõigega riiklikul tasandil lõpuks kaasub," hoiatas Boraso kahtlasevõitu majandusruumide eest. Eesti e-riigi programm saab tema sõnul olla siin heaks läbipaistvuse ja aususe teenäitajaks.

Boraso pole veel kordagi Eestis käinud. Singer viibis siin pangakonto avamiseks.



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: