Mogherini loodab, et MH17 alla tulistanud isikud õnnestub kohtu ette tuua ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini.
Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini tegi MH17 allatulistamise aastapäeval avalduse, milles avaldas lootust, et kogu rahvusvaheline kogukond aitab süüdlaste kohtu ette toomisele kaasa.

"Täna, kolm aastat pärast lennu MH17 traagilist allatulistamist 17. juulil 2014, avaldavad EL ja selle liikmesriigid veel kord sügavat kaastunnet ja austust kõigile, kes tol päeval oma lähedase kaotasid. Euroopa Liit mõtleb sellele nii paljude jaoks elukaotusega lõppenud MH17 traagilisele lennule endiselt kurbuse ja südamevaluga," seisis Mogherini avalduses.

"Euroopa Liit ja selle liikmesriigid väljendavad veel kord oma täielikku toetust ühise uurimisrühma tööle ning tunnevad heameelt sel aastal saavutatud oluliste edusammude üle. Kuna ühise uurimisrühma töö on seoses teatavate kahtlustatavatega veel pooleli, on ülimalt oluline võimaldada uurijatel oma töö sõltumatult ja põhjalikult lõpule viia," märkis ta. "Me peame tervitatavaks asjaga seotud riikide võetud meetmeid süüdistuse tulemuslikuks esitamiseks ning samuti nende otsust valida rahvusvahelise koostöö ja toetuse tulemusel pädevaks kohtuks Madalmaade kohtusüsteem, mis on oluline samm lennu MH17 allatulistamise eest vastutavate isikute kohtu ette toomises."

Mogherini rõhutas, et lennu MH17 allatulistamise eest vastutavate isikute vastutusele võtmiseks ja kohtu ette toomiseks vajab kriminaaluurimine rahvusvahelise kogukonna jätkuvat toetust. "Loodame, et kõik riigid, kellel on võimalik uurimisele ja süüdlaste vastutusele võtmisele kaasa aidata, seda ka ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 2166 kohaselt teevad."

Esmaspäeval möödub kolm aastat päevast, mil lennufirma Malaysia Airlines reisilennuk Donbassi kohal alla tulistati.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Moskvas süüdistatakse üldjuhul Kiievit.

Hollandi eestvedamisel korraldatud uurimised on jõudnud järeldusele, et reisilennuki alla tulistatud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt. Hollandi välisministeerium andis aga juuli alguses mõista, et allatulistamises kahtlustatavate isikute üle võib kohut mõista ka tagaselja. Kohtuprotsessi korraldamisega Hollandis on nõus ka Austraalia, Belgia ja Malaisia. 

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema