Ettevõtted ja eraisikud on riigile võlgu üle 200 miljoni euro ({{commentsTotal}})

Rahatähed.
Rahatähed. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Riigil on vaja Eesti inimestelt ja ettevõtetelt sisse nõuda üle kahesaja miljonit euro. Rahandusministeerium loodab, et kui enamuse riiginõuete haldamine antakse ühe asutuse kätte, paraneb ka nende laekumine.

Enam kui kahesajast miljonist eurot, mis riigil on vaja kohtutäiturite ja maksuhaldurite abiga inimestelt ning ettevõtetelt sisse nõuda jääb praegu saamata nelikümmend kuni viiskümmend protsenti.

Kõik kohalikud omavalitsused ja ligi 40 riigiasutust puutuvad kokku inimeste ja ettevõtetega, kes pole oma kohustusi riigi ees õigeks ajaks täitnud. Lihtne näide on kiiruseületaja, kes jätab talle antud tähtaja jooksul trahvi maksmata. Kui tähtaeg möödas, muutub maksmata trahvisumma riiginõudeks.

Samuti jõuavad riiginõuete nimekirja õigeks ajaks tasumata maksud, toetusrahade tagasinõuded ja õigusrikkujalt välja mõistetud menetluskulud. Aastataguse seisuga ootas riik eesti inimestelt ja ettevõtetelt kokku üle 250 miljoni euro õigeks ajaks tasumata raha.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul püsib üleval olevate nõuete maht aastate lõikes küllalt samalt tasemel. Olenevalt valdkonnast, kus nõue tekkis, võib aga ette aimata, kui suur tõenäeosus on raha lõpuks ka kätte saada.

"Näiteks väärteokaristused laekuvad täitemenetluses suhteliselt hästi. Kui me nüüd võtame maksuhalduri ettekirjutused, siis need nõuded laekuvad täiturite käes juba väga kehvasti, sest reeglina on tegemist tühjade kehadega," ütles Uukkivi ERR-ile.

Aastataguse seisuga ootasid maksuhaldurid vastust enam kui 14 000 ettekirjutusele kokku 57 miljoni euro ulatuses. Politseile õigeks ajaks tasumata trahve oli üle 100 000, ja seda ligi 70 miljoni euro jagu. Kriminaalasjas välja mõistetud karistusnõudeid oli üleval pea 90 miljoni euro eest.

"Umbes 60 protsenti riiginõuetest on seotud erinevate nõuetega, mis on tekkinud kriminaalmenetluste käigus. Need on karistusnõuded, menetluskulude nõuded ja kõige suurem osa sellest, peaaegu suurusjärgus 90 miljonit eurot, on esindajakulud, ekspertiisid ja muud sarnased kulud, mis on kriminaalmenetluses välja mõistetud ja on muutunud ka sundtäidetavaks," lausus Uukivi.

Laekumata raha eest saaks veel kaks Eesti rahva muuseumit

Asekantsler rääkis, et kõigist täitemenetluses olevatest riiginõuetest ei saadagi kätte 40-50 protsenti. See tähendab, et kui ülevalt on 250 miljonit eurot riiginõudeid, siis sellest kuni 125 miljonit eurot jääbki riigil nägemata. Kui väga lihtsustada, võib öelda, et selle raha eest saaks ehitada veel kaks Eesti rahva muuseumit.

Selleks on rahandusministeerium tulnud välja ettepanekuga riiginõuete haldus konsolideerida riigi tugiteenuste keskusesse. "Me loodame ikkagi olulist arengut seal. Et need nõuded lähevad täituri kätte täitemenetlusse kiiremini, on ülevaade parem, milline on nõuete saldo, milline on täitmise saldo. Ja laekumise tase siis tulevikus võiks paraneda," selgitas Uukkivi.

Riigi tugiteenuste keskuse juhatja Tarmo Leppoja rääkis, et juba praegu on näha, kuidas mitmed riigiasutuste ülesanded alates riigihangete korraldamisest kuni raamatupidamiseni saavad nende keskuse abiga efektiivsemalt korraldatud. Sama loodab ta ka riiginõuete haldamisest. Ehk iga asutus ei pea tulevikus eraldi kohtutäituritega suhtlema ning kõigist nõuetest saab ülevaate ühtsel infotehnoloogilisel platvormil.

"Selle muudatuse tulemusena peaks tekkima ka kodanikele parem ülevaade oma kohustustest. Et tekib ühte kohta, näiteks maksuameti veebikeskkonda üks koht, kust nad näevad lisaks praegu nähtavatele maksunõuetele ka kõiki teisi nõudeid," ütles Leppoja.

Toimetaja: Indrek Kuus



Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.