Riigikogu kantselei direktorina alustab tööd Peep Jahilo ({{commentsTotal}})

Peep Jahilo.
Peep Jahilo. Autor/allikas: riigikogu

Riigikogu kantselei direktorina alustab tööd Peep Jahilo, kelle juhatus valis 26 kandidaadi seast välja märtsis.

Jahilo on oma pikaaegse diplomaadi karjääri jooksul töötanud Eesti suursaadikuna Hollandis, Indias, Albaanias, Kreekas, Küprosel, Islandil ja Norras, olnud Eesti alaline esindaja OPCW juures ning nõunik/ajutine asjur Suurbritannias. Aastatel 2009-2012 oli Jahilo välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. Ta on töötanud samas ka siseauditi osakonna ja personaliosakonna peadirektorina. Aastatel 1992-1993 oli ta vabariigi presidendi välisnõunik.

Peep Jahilo on abielus, kolme tütre ja poja isa.

Riigikogu juhatus kuulutas kantselei direktori konkursi välja jaanuaris. Riigikogu juhatus koostöös vanematekoguga valis Jahilo kantselei direktoriks konkursile laekunud 26 kandidaadi hulgast välja märtsis. Tema ametiaeg algas 15. juulil ning kestab viis aastat.

Riigikogu Kantselei senise juhataja Maria Alajõe tähtajaline leping lõppes 14. juulil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: