Simson: Pärnu-Lelle raudteelõigu jaoks raha ei leitud ({{commentsTotal}})

{{1500288960000 | amCalendar}}

Majandusminister Kadri Simson ütles, et Pärnu-Lelle raudteelõigu jaoks raha ei leitud ja pärnakad peavad lootma Rail Balticu kiirele valmimisele. Raudteeliiklus lõigul lõpetatakse ülejärgmisest aastast.

Selleks, et rong saaks Pärnu-Lelle umbes 70 kilomeetri pikkusel lõigul sõita üle 60 kilomeetri tunnis, oleks tarvis investeeringuid, mida Rail Balticu tuleku valguses mõistlikuks ei peeta ja valitsuse hinnangul on otstarbekam raudteeremondi raha suunata hoopis Pärnu lennujaama arendamisse, vahendasid "Aktuaalne kaamera" ja ERR-i raadiouudised.

"Tänane valitsuskabinet taaskord kinnitas seda, et Pärnu-Lelle jaoks 17 miljonit ei ole olemas ja raudtee suhtes on mõtekam investeerida projektidesse, mille eluaeg on pikem kui 10 või 20 aastat," ütles Simson.

Raudteelõigu rekonstrueerimiseks vajaminevad hinnangulised 17 miljonit eurot investeeritakse Rail Balticusse.

Simson näeb alternatiivina bussiliiklust. "Seda vahemikku, mis jääb Pärnu-Lelle reisirongiliikluse lõpetamise ja Rail Balticu käivitamise vahele peab kompenseerima pärnumaalaste jaoks bussiliiklus," lausus ta.

Simson täpsustas, et Pärnu-Lelle lõigu kinni panemine ei pane kinni Lelle rongipeatust ja Viljandi suunal reisirongiliiklus hoopis kiireneb.

Pärnu abilinnapea Meelis Kuke sõnul raudteelõigule veel käega löödud ei ole, sest Edelaraudtee oli varasemalt pakkunud ka ise valmisolekut lõigu renoveerimiseks.

"Prognooside kohaselt peaks Rail Baltic käiku minema peale 2025.-2026. aastat, aga kümme aastat on ka aeg, mis tahab elada ja ilma raudteeta on see kaunis kurb perspektiiv, sest paljud inimesed on harjunud raudteetransporti kasutama, pealegi on raudteetransport keskkonnasõbralik ja ka turvaline," rääkis Kukk.

Küll aga otsustas valitsus, et panustatakse Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suunalisse raudteetaristusse, Riisipere-Turba lõigu taastamisse ning Tallinn-Viljandi trassi uuendamisse.

Edelaraudtee: Eesti jääb ilma terviklikust raudteevõrgustikust

Valitsuse otsus jätta rahastamata Lelle-Pärnu raudteelõigu remont ning lõpetada vedude tellimine alates 2019. aastast on Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i juhataja Rain Kaarjase sõnul kahetsusväärne, kuna jätab Eesti ilma terviklikust raudteevõrgustikust.

"Näeme, kuidas nii Kesk-Eesti kui ka Pärnumaa inimesed peavad ühendust vajalikuks ning igapäevaselt rongi kasutavad, et liikuda Pärnu ja Tallinna vahel," ütles Kaarjas. "Eesti raudteekaart ei ole pärast Lelle-Pärnu sulgemist enam terviklik," lisas ta.

"Suuremahulised projektid võivad kallimaks minna ning nende valmimine venib, seetõttu ei julge ma öelda, millal Pärnumaa inimesed jälle rongiga sõita saavad. Ent ühtpidi on praegune sulgemine justkui lubadus kohalikele elanikele, et Rail Baltic ühel päeval tuleb, kuna raudtee on Pärnumaa arengus alati tähtsat rolli mänginud ja ilma selleta ei ole võimalik hakkama saada," kommenteeris Kaarjas.

Tema sõnul tähendab otsus, et lisaks raudteeuuendustele jäävad tegemata plaanis olnud renoveerimistööd Tootsi ja Pärnu jaamades, samuti jäävad Lelle-Pärnu lõigul kasutult seisma Euroopa Liidu toetustega välja ehitatud ooteplatvormid. Ka Rail Balticu ehitamine läheb tema sõnul kohaliku raudteetranspordi kadumisega kallimaks, kuna ehitusmaterjal tuleb kohale viia maanteid pidi.

"Mööda Lelle-Pärnu raudteed saaks Rail Balticu materjalid tunduvalt odavamalt kohale viia, rääkimata sellest, et vastasel juhul hakkavad ehitusperioodil kümned veoautod mööda niigi kitsast ja tiheda liiklusega Pärnu maanteed edasi-tagasi sõitma," hindas Kaarjas. "Lisaks näeb Rail Balticu tasuvusanalüüs ette, et liini edukus sõltub teenindavast transpordist – nüüd on üks reisijate etteveo võimalus vähem ja raudteeühendus Kesk-Eestiga puudu," lisas ta.

Kaarjas märkis, et valitsuse soov remontida aastatel 2022 ja 2024 Rapla-Türi lõik 18,5 miljoni euro eest on plaanipärane. Tema sõnul on Viljandi kiirrongi käima panemisest räägitud juba ammu ning selle lõigu parendamist soovib ka Edelaraudtee.

Kaarjase kinnitusel saab 69,5 km pikkusel Lelle-Pärnu lõigul rong sõita kiirusega 80 km/h kuni raudtee sulgemiseni. Sõiduaeg Tallinnast Pärnusse on 2 tundi ja 20 minutit.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema