Simson: Pärnu-Lelle raudteelõigu jaoks raha ei leitud ({{commentsTotal}})

{{1500288960000 | amCalendar}}

Majandusminister Kadri Simson ütles, et Pärnu-Lelle raudteelõigu jaoks raha ei leitud ja pärnakad peavad lootma Rail Balticu kiirele valmimisele. Raudteeliiklus lõigul lõpetatakse ülejärgmisest aastast.

Selleks, et rong saaks Pärnu-Lelle umbes 70 kilomeetri pikkusel lõigul sõita üle 60 kilomeetri tunnis, oleks tarvis investeeringuid, mida Rail Balticu tuleku valguses mõistlikuks ei peeta ja valitsuse hinnangul on otstarbekam raudteeremondi raha suunata hoopis Pärnu lennujaama arendamisse, vahendasid "Aktuaalne kaamera" ja ERR-i raadiouudised.

"Tänane valitsuskabinet taaskord kinnitas seda, et Pärnu-Lelle jaoks 17 miljonit ei ole olemas ja raudtee suhtes on mõtekam investeerida projektidesse, mille eluaeg on pikem kui 10 või 20 aastat," ütles Simson.

Raudteelõigu rekonstrueerimiseks vajaminevad hinnangulised 17 miljonit eurot investeeritakse Rail Balticusse.

Simson näeb alternatiivina bussiliiklust. "Seda vahemikku, mis jääb Pärnu-Lelle reisirongiliikluse lõpetamise ja Rail Balticu käivitamise vahele peab kompenseerima pärnumaalaste jaoks bussiliiklus," lausus ta.

Simson täpsustas, et Pärnu-Lelle lõigu kinni panemine ei pane kinni Lelle rongipeatust ja Viljandi suunal reisirongiliiklus hoopis kiireneb.

Pärnu abilinnapea Meelis Kuke sõnul raudteelõigule veel käega löödud ei ole, sest Edelaraudtee oli varasemalt pakkunud ka ise valmisolekut lõigu renoveerimiseks.

"Prognooside kohaselt peaks Rail Baltic käiku minema peale 2025.-2026. aastat, aga kümme aastat on ka aeg, mis tahab elada ja ilma raudteeta on see kaunis kurb perspektiiv, sest paljud inimesed on harjunud raudteetransporti kasutama, pealegi on raudteetransport keskkonnasõbralik ja ka turvaline," rääkis Kukk.

Küll aga otsustas valitsus, et panustatakse Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suunalisse raudteetaristusse, Riisipere-Turba lõigu taastamisse ning Tallinn-Viljandi trassi uuendamisse.

Edelaraudtee: Eesti jääb ilma terviklikust raudteevõrgustikust

Valitsuse otsus jätta rahastamata Lelle-Pärnu raudteelõigu remont ning lõpetada vedude tellimine alates 2019. aastast on Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i juhataja Rain Kaarjase sõnul kahetsusväärne, kuna jätab Eesti ilma terviklikust raudteevõrgustikust.

"Näeme, kuidas nii Kesk-Eesti kui ka Pärnumaa inimesed peavad ühendust vajalikuks ning igapäevaselt rongi kasutavad, et liikuda Pärnu ja Tallinna vahel," ütles Kaarjas. "Eesti raudteekaart ei ole pärast Lelle-Pärnu sulgemist enam terviklik," lisas ta.

"Suuremahulised projektid võivad kallimaks minna ning nende valmimine venib, seetõttu ei julge ma öelda, millal Pärnumaa inimesed jälle rongiga sõita saavad. Ent ühtpidi on praegune sulgemine justkui lubadus kohalikele elanikele, et Rail Baltic ühel päeval tuleb, kuna raudtee on Pärnumaa arengus alati tähtsat rolli mänginud ja ilma selleta ei ole võimalik hakkama saada," kommenteeris Kaarjas.

Tema sõnul tähendab otsus, et lisaks raudteeuuendustele jäävad tegemata plaanis olnud renoveerimistööd Tootsi ja Pärnu jaamades, samuti jäävad Lelle-Pärnu lõigul kasutult seisma Euroopa Liidu toetustega välja ehitatud ooteplatvormid. Ka Rail Balticu ehitamine läheb tema sõnul kohaliku raudteetranspordi kadumisega kallimaks, kuna ehitusmaterjal tuleb kohale viia maanteid pidi.

"Mööda Lelle-Pärnu raudteed saaks Rail Balticu materjalid tunduvalt odavamalt kohale viia, rääkimata sellest, et vastasel juhul hakkavad ehitusperioodil kümned veoautod mööda niigi kitsast ja tiheda liiklusega Pärnu maanteed edasi-tagasi sõitma," hindas Kaarjas. "Lisaks näeb Rail Balticu tasuvusanalüüs ette, et liini edukus sõltub teenindavast transpordist – nüüd on üks reisijate etteveo võimalus vähem ja raudteeühendus Kesk-Eestiga puudu," lisas ta.

Kaarjas märkis, et valitsuse soov remontida aastatel 2022 ja 2024 Rapla-Türi lõik 18,5 miljoni euro eest on plaanipärane. Tema sõnul on Viljandi kiirrongi käima panemisest räägitud juba ammu ning selle lõigu parendamist soovib ka Edelaraudtee.

Kaarjase kinnitusel saab 69,5 km pikkusel Lelle-Pärnu lõigul rong sõita kiirusega 80 km/h kuni raudtee sulgemiseni. Sõiduaeg Tallinnast Pärnusse on 2 tundi ja 20 minutit.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: