Bellingcat avaldas MH17 tulistamise aastapäeval uue raporti ({{commentsTotal}})

MH17 tükk Hrabove küla lähistel 2014. aasta 21. juulil.
MH17 tükk Hrabove küla lähistel 2014. aasta 21. juulil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rahvusvaheline ajakirjanike ja kodanikuaktivistide rühm Bellingcat avaldas MH17 allatulistamise aastapäeval raporti, milles võetakse kokku tõendid, mis neil on õnnestunud kolme aasta jooksul avalikest allikatest koguda.

Bellingcat on kindel, et Malaisia reisilennuk tulistati Donetski kohal alla Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaadile kuuluva Buk-raketikompleksiga number 332, mis toodi Kremli-meelsete võitlejate poolt kontrollitud Ukraina territooriumile vahetult enne tulistamisjuhtumit.

Kuigi Bellingcati peamiste väidete asjus midagi uut välja käidud ei ole, pidas rühm käesoleva raporti koostamist vajalikuks seetõttu, et nende poolt kogutud tõendid oleksid avalikkuse jaoks täpsemalt kokku võetud. See on nende sõnul oluline kas või seetõttu, et informatsioon omab tähtsust ka Hollandi poolt juhitud kriminaalmenetluse ja et juhtumi asjus levitatakse rohkelt desinformatsiooni.

Peamised raportis esitatud väited:

* 2014. aasta 23.-25. juunini viis Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaad oma sõjatehnikat Ukraina piiri lähistel asuvatele positsioonidele. Selle tehnika seas oli ka Buk-raketikompleksiga number 332, mida hiljem - 17. ja 18. juulil - pildistati ning filmiti nn separatistide poolt kontrollitud Ukraina territooriumil Donestki ja Luganski oblastis;

* 17. juulil viidi Buk nr 332 nn separatistide poolt kontrollitud Ukraina territooriumile ning hommikul asus see juba Donetski linnas. Seal pandi Buk nr 332 juba punast värvi veokile ning toimetati edasi ida suunas. Pärastlõunaks jõudis raketisüsteem Snižne linna;

* Snižnes laaditi Buk nr 332 veokilt maha ning sellega sõideti linnast lõunas asuvale väljale, kust tulistati välja ka rakett, mis tabas Malaysia Airlinesi reisilennukit;

* järgmisel korral filmiti Buki nr 332 juba 18. juuli hommikul, kui seda läbi nn separatistide kontrollitud Luganski linna veeti, puudu oli üks rakett. Pealt kuulatud telefonikõned viitavad sellele, et peagi pärast filmimise hetke toimetati raketisüsteem juba tagasi Venemaale;

* 21. juulil esitas Venemaa kaitseministeerium suure hulga informatsiooni MH17 juhtumi kohta, mis on Bellingcati kinnitusel kas otseselt võltsitud või teadlikult eksitavalt esitatud;

* erinevalt Venemaa poolt aeg-ajalt esitatud väidetest ei asunud ükski Ukrainale kuulunud Buk-raketisüsteemidest 17. juulil piirkonnas, kust oleks saanud Malaisia reisilennuki pihta tulistada.

* Bellingcati kinnitusel on MH17 alla tulistamise puhul ainsaks tõsiseltvõetavaks kandidaadiks Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaadile kuulunud Buk-raketikompleks number 332.

Samuti kutsub Bellingcat kõiki jagama informatsiooni Hollandi võimude poolt taga otsitud isikute suhtes, kes on tuntud hüüdnimedega Orion ja Delfin ning kelle hääled on kuuldavad pealt kuulatud telefonivestluses

Esmaspäeval möödub kolm aastat päevast, mil lennufirma Malaysia Airlines reisilennuk Donbassi kohal alla tulistati.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Moskvas süüdistatakse üldjuhul Kiievit.

Hollandi eestvedamisel korraldatud uurimised on jõudnud järeldusele, et reisilennuki alla tulistatud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt. Hollandi välisministeerium andis aga juuli alguses mõista, et allatulistamises kahtlustatavate isikute üle võib kohut mõista ka tagaselja. Kohtuprotsessi korraldamisega Hollandis on nõus ka Austraalia, Belgia ja Malaisia. 

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: