Bellingcat avaldas MH17 tulistamise aastapäeval uue raporti ({{commentsTotal}})

MH17 tükk Hrabove küla lähistel 2014. aasta 21. juulil.
MH17 tükk Hrabove küla lähistel 2014. aasta 21. juulil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rahvusvaheline ajakirjanike ja kodanikuaktivistide rühm Bellingcat avaldas MH17 allatulistamise aastapäeval raporti, milles võetakse kokku tõendid, mis neil on õnnestunud kolme aasta jooksul avalikest allikatest koguda.

Bellingcat on kindel, et Malaisia reisilennuk tulistati Donetski kohal alla Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaadile kuuluva Buk-raketikompleksiga number 332, mis toodi Kremli-meelsete võitlejate poolt kontrollitud Ukraina territooriumile vahetult enne tulistamisjuhtumit.

Kuigi Bellingcati peamiste väidete asjus midagi uut välja käidud ei ole, pidas rühm käesoleva raporti koostamist vajalikuks seetõttu, et nende poolt kogutud tõendid oleksid avalikkuse jaoks täpsemalt kokku võetud. See on nende sõnul oluline kas või seetõttu, et informatsioon omab tähtsust ka Hollandi poolt juhitud kriminaalmenetluse ja et juhtumi asjus levitatakse rohkelt desinformatsiooni.

Peamised raportis esitatud väited:

* 2014. aasta 23.-25. juunini viis Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaad oma sõjatehnikat Ukraina piiri lähistel asuvatele positsioonidele. Selle tehnika seas oli ka Buk-raketikompleksiga number 332, mida hiljem - 17. ja 18. juulil - pildistati ning filmiti nn separatistide poolt kontrollitud Ukraina territooriumil Donestki ja Luganski oblastis;

* 17. juulil viidi Buk nr 332 nn separatistide poolt kontrollitud Ukraina territooriumile ning hommikul asus see juba Donetski linnas. Seal pandi Buk nr 332 juba punast värvi veokile ning toimetati edasi ida suunas. Pärastlõunaks jõudis raketisüsteem Snižne linna;

* Snižnes laaditi Buk nr 332 veokilt maha ning sellega sõideti linnast lõunas asuvale väljale, kust tulistati välja ka rakett, mis tabas Malaysia Airlinesi reisilennukit;

* järgmisel korral filmiti Buki nr 332 juba 18. juuli hommikul, kui seda läbi nn separatistide kontrollitud Luganski linna veeti, puudu oli üks rakett. Pealt kuulatud telefonikõned viitavad sellele, et peagi pärast filmimise hetke toimetati raketisüsteem juba tagasi Venemaale;

* 21. juulil esitas Venemaa kaitseministeerium suure hulga informatsiooni MH17 juhtumi kohta, mis on Bellingcati kinnitusel kas otseselt võltsitud või teadlikult eksitavalt esitatud;

* erinevalt Venemaa poolt aeg-ajalt esitatud väidetest ei asunud ükski Ukrainale kuulunud Buk-raketisüsteemidest 17. juulil piirkonnas, kust oleks saanud Malaisia reisilennuki pihta tulistada.

* Bellingcati kinnitusel on MH17 alla tulistamise puhul ainsaks tõsiseltvõetavaks kandidaadiks Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaadile kuulunud Buk-raketikompleks number 332.

Samuti kutsub Bellingcat kõiki jagama informatsiooni Hollandi võimude poolt taga otsitud isikute suhtes, kes on tuntud hüüdnimedega Orion ja Delfin ning kelle hääled on kuuldavad pealt kuulatud telefonivestluses

Esmaspäeval möödub kolm aastat päevast, mil lennufirma Malaysia Airlines reisilennuk Donbassi kohal alla tulistati.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Moskvas süüdistatakse üldjuhul Kiievit.

Hollandi eestvedamisel korraldatud uurimised on jõudnud järeldusele, et reisilennuki alla tulistatud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt. Hollandi välisministeerium andis aga juuli alguses mõista, et allatulistamises kahtlustatavate isikute üle võib kohut mõista ka tagaselja. Kohtuprotsessi korraldamisega Hollandis on nõus ka Austraalia, Belgia ja Malaisia. 

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema