Venezuela opositsiooni referendumil osales seitse miljonit inimest ({{commentsTotal}})

Rahvusassamblee juht Julio Borges pärast referendumit.
Rahvusassamblee juht Julio Borges pärast referendumit. Autor/allikas: Ronaldo Schemidt/AFP/Scanpix

Venezuelas osales opositsiooni korraldatud referendumil üle seitsme miljoni valija, teatasid hääletust vaatlevad akadeemikud. Opositsioon kavatseb meeleavaldusi laiendada.

Venezuela keskülikooli rektori Cecilia García Arocha sõnul hääletas Venezuelas 6 492 381 inimest ning välismaal 693 789 inimest. Kokku on Venezuelas üle 19 miljoni registreeritud valija, vahendasid BBC ja Reuters.

Samas pole hääletusel mingit õiguslikku staatust.

98 protsenti valijatest olid vastu president Nicolás Maduro plaanile kutsuda kokku uus kodanikekogu ning toetasid erakorraliste valimiste korraldamist enne 2019. aastat. Samuti toetasid nad seda, et relvajõud kaitseksid praegust põhiseadust.

Maduro plaani kohaselt toimub 30. juulil uue kodanikekogu valimine. Selle 545 liikmel on õigus laiali saata riiklikke institutsioone, teiste hulgas rahvusassamblee, kus opositsioonierakondadel on enamus. Samuti on uuel kogul õigus muuta põhiseadust.

Opositsioon tahab aga korraldada uusi valimisi enne Maduro ametiaja lõppemist 2019. aasta alguses. Opositsiooni hinnangul lükkaks põhiseaduse muutmine edasi sel aastal toimuvad kohalikud valimised ja järgmisel aastal toimuvad presidendivalimised.

Opositsioon kardab, et uus kodanikekogu viiks diktatuurini. "Me ei taha olla Kuuba. Me ei taha olla riik, kus pole vabadust," kommenteeris rahvusassamblee juht Julio Borges.

Mitteametliku hääletuse valimisjaoskonnad olid näiteks teatrites ja spordiasutustes. Opositsioon kavatseb hääletussedelid põletada, et valitsus ei saaks hääletajaid tuvastada ja karistada.

Kuigi referendum oli sümboolne, loodab opositsioon, et kõrge osalus avaldab valitsusele survet.

Maduro aga ütleb, et kodanikekogu on ainus viis, kuidas aidata Venezuela majandus- ja poliitilisest kriisist välja.

Opositsiooni sümboolset referendumit nimetas ta aga mõttetuks. "Nad on kutsunud kokku opositsiooniparteide sisemised konsultatsioonid, nende enda mehhanismidega, ilma valimisreegliteta, ilma eelkontrollita, ilma järelkontrollita. Justnagu nad oleksid autonoomsed ja saaksid ise otsustada," sõnas president.

Mitteametliku referendumiga samal päeval korraldas valitsus 30. juuli hääletuse testi. Valitsuse kinnitusel oli see edukas.

Pealinnas Caracases toimus aga ka juhtum, kus mootorratastel sõitnud mehed tulistasid valimisjaoskonna järjekorras seisnud inimesi, üks inimene sai surma ning kolm vigastada. Opositsioon süüdistas tulistamises omakaitseüksusi. Prokuratuur uurib juhtunut.

Samuti teatas ajakirjanik Luis Olavarrieta, et grupp valitsuse toetajaid röövis ja peksis teda, kuid tal õnnestus põgeneda.

Opositsioon kavatseb meeleavaldusi laiendada

Mitu kuud kestnud valitsusvastaste meeleavalduste käigus on saanud surma ligi sada inimest. Opositsioon kavatseb nüüd meeleavaldusi laiendada ja takistada uue kodenikekogu valimist.

Opositsiooni taktikate hulka võivad kuuluda pikaajaline teede blokeerimine ja istumisstreigid, samuti üleriigiline streik, samuti protestimarss presidendipalee juures.

"Täna seisis Venezuela väärikalt, et öelda, et vabadus ei liigu tagasi, demokraatia üle ei peeta läbirääkimisi. Me ei taha petturliku kodanikekogu loomist. Me ei taha olla Kuuba. Me ei taha olla riik, kus pole vabadust," ütles Julio Borges pärast referendumitulemuste selgumist.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema