Mikser: sanktsioonide karmistamine Põhja-Korea suhtes on ainuõige ({{commentsTotal}})

Välisminister Sven Mikser EL-i välisasjade nõukogus.
Välisminister Sven Mikser EL-i välisasjade nõukogus. Autor/allikas: Välisministeerium

Euroopa Liidu välisministrid jõudsid ühiseseisukohani Põhja-Korea suhtes. Välisminister Sven Mikseri sõnul on sanktsioonide karmistamine ainuõige samm.

EL-i välisministrid mõistsid tugevalt hukka Põhja-Korea esimese mandritevahelise raketi katsetuse.

"Me ei saa jääda pealvaatajaks olukorras, kus keegi rikub oma rahvusvahelisi kohustusi ja ohustab maailma rahu ja julgeolekut. Sanktsioonide karmistamine, mis takistab Põhja-Koreal edasise tuumarelvaarenduse rahastamist, on siinkohal ainuõige," ütles Mikser.

"Eesti on alati toetanud ühtse ja tugeva positsiooni saavutamist EL-i Põhja-Korea poliitika osas ja mul on hea meel, et EL-i välisministrid täna selleni ka jõudsid," lisas ta.

Rändeküsimuse puhul keskendusid ministrid olukorrale Vahemere keskosa rändeteel. "Euroopa Liidu eesistujana hoiab Eesti teemat tähelepanu all ning aitab kaasa lahenduste leidmisele," ütles Mikser.

Eesti panusena tõi ta esile valitsuse hiljutise otsuse eraldada miljon eurot Aafrika usaldusrahastule Liibüast Itaaliasse suunduva rändevoo peatamiseks. "Rändekriisi lahendamine peab algama kriisikolletest. Nii ka Liibüa kaudu tuleva rändevoo peatamisel peame keskenduma eelkõige poliitilise lahenduse saavutamisele lähteriikides endis," lisas ta.

Ministrid arutasid ka Euroopa Liidu globaalstrateegia prioriteete järgmiseks aastaks. "EL-il on ambitsioonikad plaanid ja oluline on nende elluviimisega edasi liikuda. EL-i globaalstrateegia on osutunud heaks raamistikuks, mis tugevdab Euroopa Liidu ühtsust," ütles Mikser.

Esmaspäeval kohtub Mikser kahepoolselt ka EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogheriniga, kellega arutatakse lähenevaid kõrgetasemelisi kohtumisi Tallinnas ja Eesti eesistumise kulgu.

Samuti juhatab välisminister EL-i Nõukogu eesistujana Brüsselis toimuvat Euroopa Liidu ja Usbekistani koostöönõukogu.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: