Intervjuu tippteadlasega: andmemajanduse pidurdamine getostab ühiskonda ({{commentsTotal}})

Professor Alex Pentland oli digitaalse ühtse turu konverentsi peaesineja
Professor Alex Pentland oli digitaalse ühtse turu konverentsi peaesineja Autor/allikas: EU2017EE

Üks maailma mõjukamaid andmemajanduse teadlasi professor Alex Pentland Massachusettsi tehnoloogiainstituudist (MIT) ütles Tallinnas digitaalse ühtse turu tippkonverentsil, et Euroopa ja Eesti andmemajandus on ülejäänud maailmast ees.

“Eesti on juhtimas väga sisukat diskussiooni andmete vaba liikumise teemal,” ütles andmemajanduse guru ja MIT professor Alex Pentland oma kõnes. “Andmete vaba liikumine toob kaasa uusi ärivõimalusi, muudab asjaajamise lihtsamaks ja läbipaistvamaks nii ettevõtetele kui inimestele ning loob soodsa pinnase ühtlustamaks sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti on see vajalik valitsuste üha efektiivsemaks funktsioneerimiseks.”

ERR News’il õnnestus professoriga konverentsil andmemajandusest vestelda.

Te olete öelnud, et andmed on jagatuna rohkem väärt, tänu sotsiaalsetele hüvedele, mis need endaga kaasa toovad. Kuidas sobitub see mõttekäik kokku privaatsusnõuetega?

Tuleb mõelda andmekogumise kahele etapile. Esimene etapp on loendusandmed. Iga valitsus töötab mingil määral andmete põhjal, mis ütlevad, kus inimesed elavad, kui palju nad teenivad ühes piirkonnas võrreldes teise piirkonnaga, kui paljud maksavad seal majad – see on see, mis paneb ühiskonna paremini toimima, see teadmine. Need on jagatud andmed, kõik need on jagatud andmed.

Teine etapp, mille peale mõelda, on andmed, mida inimesed jagavad kasu nimel. Näiteks ütlen ma oma pangale, mida ma oman ja kui palju ma raha teenin, et saada vastutasuks laenu. See on niisiis andmevahetus, millel on väärtus nii minu kui panga jaoks, aga see on väga kontrollitud selles osas, et ma saan otsustada, kellega ma mida jagan.

Andmevahetusest võib mõelda kui vahendist reaalmaailma tehinguteks: töökohaks, laenudeks, omandiks ja selleks, kui hästi valitsus saab mingeid asju teha. Kuhu nad suunavad vahendid, kuhu nad ehitavad tee, kuhu nad ehitavad kooli – sellised asjad. Need on praegu levinud andmevahetusviisid, mis on olulised.

Tulevikus ootavad meid sellised lahendused nagu võimalus jagada informatsiooni selle kohta, kuidas toimivad mingid ravimeetodid. Inimesed teevad seda mitteametlikult kogu aeg: “Tead, mul opereeriti seda organit” ja kõik hakkavad sellest rääkima, aga nad ei tee seda piisavalt ametlikult, et see võiks olla statistiliselt asjakohane, nii et see on kõik kuulujutt. Aga kas poleks kena, kui seda saaks teha viisil, mis aitaks päriselt teada, mis on parem? Praegu ei saa, sest pole sellist raamistikku, mis aitaks seda teha ilma ennast paljastamata. Niisiis räägime me sellisest raamistikust, kus inimesed saaksid pisut andmeid panustada, kuid vastutasuks saaksid kasu kogukonna tarkusest.

Me kuuleme pidevalt digitaalse ühisturu majanduslikust väärtusest. Kuidas on aga lood teiste väärtustega? Kuidas on lood sotsiaalsete lisandväärtustega?

Ma olen pisut kõhklev kõiksuguste väärtuste ennustamise osas, sest see on majandusharu, mida veel ei eksisteeri! Kuidas te teate, kui palju raha hakkab see väärt olema? Mina küll ei tea.

Mina olen huvitatud eelkõige tõsiasjast, et kogukonnad, kes vahetavad vähe andmeid, on kogukonnad, kus on lõppudelõpuks rohkem kuritegevust, kõrgem väikelaste suremus, nad teenivad vähem raha. Põhjus on väga lihtne: kui sul on vähem võimalusi; kui sa ei tea, mis toimub; kui sa ei tea, kuhu viia oma laps, kui ta jääb haigeks; kui sa ei tea, kust otsida tööd; kui sa ei tea, mis on hea tehing majaostu puhul, siis sa ei ole nii edukas.
See on isiklik väärtus. Igas ühiskonnas on sellised getod, mis lihtsalt ei ole kuigivõrd ühendatud sellega, mis mujal toimub, ja neil ei lähe nii hästi. Nende lastel ei lähe hästi. Ja siis on inimesed, kes on täiesti veebistunud ja teavad kõike – see tundub pisut ebaõiglane, kas pole?

Aga neil läheb väga hästi. Nii et miks me ei saa anda samasugust võimalust kõigile? Me võiksime, aga praegu ei ole süsteem niimoodi üles ehitatud. Nii et see on taas isiklik väärtus.

Veel üks teie mõte on see, et andmeid saab kasutada, ilma et oleks tingimata vaja üht kindlat kontrollipunkti. Kas see võiks aidata kaasa demokraatlikumale ühiskonnale?

Kindlasti. Ühiskonnal on kalduvus liikuda tsentraliseerituse poole, sest võimulolijad tahavad oma käpad võimu küljes hoida. Kui me tahame tõeliselt demokraatlikku osalusmajandust või –ühiskonda, siis see peab olema detsentraliseeritud, kõik peavad olema osanikud. Nii et ühiskond peab olema rohkem detsentraliseeritud kui praegu.

Kas sellega käivad kaasas ka enesestmõistetavad majanduslikud hüved?

Ligipääs meditsiiniteenustele, ligipääs töökohtadele - palju on selliseid asju, mis tähendavad praegu võimu. Miks on pangad võimsad? Sest nad kontrollivad informatsiooni, mida teistel pole. Loetlege veel võimukaid asutusi, suur osa nende tegevusest on olemuslikult informatsiooni kontrollimine. Nii et miks pole kõigil informatsioonile avatud juurdepääsu? See on võimu detsentraliseerimine, mis annab inimestele võimalusi laiemas mõttes.

Digitaalne ühisturg ja digitaalne ühiskond tervele Euroopale – pea ees vette või tasahilju?

Ma arvan, et tasub hüpata pea ees vette, aga sukelduda basseini õiges nurgas. Selles nurgas, kus on lihtne maanduda, on koondandmed. Siis ei teki kõiki neid küsimusi isikuandmete ja selliste asjade kohta.

Mõelge sellest niimoodi: mida me võiksime ära teha, kui meil oleks tõeliselt võimsad loendusandmed? Mitte lihtsalt andmed selle kohta, kui palju inimesi mingis linnas elab, vaid mis on nende keskmine sissetulek, kui palju nad sellel kuul kulutavad, kui palju kulutasid nad eelmisel kuul, kui paljud inimesed jäid grippi, kui paljud neist murdsid jalaluu?

Kujutlegem, et meil on kõik need andmed, aga ümbruskonna või linna tasemel.
See oleks väga kasulik, nii et sukeldugem sellesse. Sel on ilmselged hüved ja sellega ei seondu ilmselgeid probleeme. See tutvustab inimesi turvalisel viisil sellega, millest me räägime. Edasi saame rääkida juba pisut küsitavamatest ja võib-olla veidi ohtlikumatest lahendustest.

Toimetaja: Anette Parksepp



Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.