Intervjuu tippteadlasega: andmemajanduse pidurdamine getostab ühiskonda ({{commentsTotal}})

Professor Alex Pentland oli digitaalse ühtse turu konverentsi peaesineja
Professor Alex Pentland oli digitaalse ühtse turu konverentsi peaesineja Autor/allikas: EU2017EE

Üks maailma mõjukamaid andmemajanduse teadlasi professor Alex Pentland Massachusettsi tehnoloogiainstituudist (MIT) ütles Tallinnas digitaalse ühtse turu tippkonverentsil, et Euroopa ja Eesti andmemajandus on ülejäänud maailmast ees.

“Eesti on juhtimas väga sisukat diskussiooni andmete vaba liikumise teemal,” ütles andmemajanduse guru ja MIT professor Alex Pentland oma kõnes. “Andmete vaba liikumine toob kaasa uusi ärivõimalusi, muudab asjaajamise lihtsamaks ja läbipaistvamaks nii ettevõtetele kui inimestele ning loob soodsa pinnase ühtlustamaks sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti on see vajalik valitsuste üha efektiivsemaks funktsioneerimiseks.”

ERR News’il õnnestus professoriga konverentsil andmemajandusest vestelda.

Te olete öelnud, et andmed on jagatuna rohkem väärt, tänu sotsiaalsetele hüvedele, mis need endaga kaasa toovad. Kuidas sobitub see mõttekäik kokku privaatsusnõuetega?

Tuleb mõelda andmekogumise kahele etapile. Esimene etapp on loendusandmed. Iga valitsus töötab mingil määral andmete põhjal, mis ütlevad, kus inimesed elavad, kui palju nad teenivad ühes piirkonnas võrreldes teise piirkonnaga, kui paljud maksavad seal majad – see on see, mis paneb ühiskonna paremini toimima, see teadmine. Need on jagatud andmed, kõik need on jagatud andmed.

Teine etapp, mille peale mõelda, on andmed, mida inimesed jagavad kasu nimel. Näiteks ütlen ma oma pangale, mida ma oman ja kui palju ma raha teenin, et saada vastutasuks laenu. See on niisiis andmevahetus, millel on väärtus nii minu kui panga jaoks, aga see on väga kontrollitud selles osas, et ma saan otsustada, kellega ma mida jagan.

Andmevahetusest võib mõelda kui vahendist reaalmaailma tehinguteks: töökohaks, laenudeks, omandiks ja selleks, kui hästi valitsus saab mingeid asju teha. Kuhu nad suunavad vahendid, kuhu nad ehitavad tee, kuhu nad ehitavad kooli – sellised asjad. Need on praegu levinud andmevahetusviisid, mis on olulised.

Tulevikus ootavad meid sellised lahendused nagu võimalus jagada informatsiooni selle kohta, kuidas toimivad mingid ravimeetodid. Inimesed teevad seda mitteametlikult kogu aeg: “Tead, mul opereeriti seda organit” ja kõik hakkavad sellest rääkima, aga nad ei tee seda piisavalt ametlikult, et see võiks olla statistiliselt asjakohane, nii et see on kõik kuulujutt. Aga kas poleks kena, kui seda saaks teha viisil, mis aitaks päriselt teada, mis on parem? Praegu ei saa, sest pole sellist raamistikku, mis aitaks seda teha ilma ennast paljastamata. Niisiis räägime me sellisest raamistikust, kus inimesed saaksid pisut andmeid panustada, kuid vastutasuks saaksid kasu kogukonna tarkusest.

Me kuuleme pidevalt digitaalse ühisturu majanduslikust väärtusest. Kuidas on aga lood teiste väärtustega? Kuidas on lood sotsiaalsete lisandväärtustega?

Ma olen pisut kõhklev kõiksuguste väärtuste ennustamise osas, sest see on majandusharu, mida veel ei eksisteeri! Kuidas te teate, kui palju raha hakkab see väärt olema? Mina küll ei tea.

Mina olen huvitatud eelkõige tõsiasjast, et kogukonnad, kes vahetavad vähe andmeid, on kogukonnad, kus on lõppudelõpuks rohkem kuritegevust, kõrgem väikelaste suremus, nad teenivad vähem raha. Põhjus on väga lihtne: kui sul on vähem võimalusi; kui sa ei tea, mis toimub; kui sa ei tea, kuhu viia oma laps, kui ta jääb haigeks; kui sa ei tea, kust otsida tööd; kui sa ei tea, mis on hea tehing majaostu puhul, siis sa ei ole nii edukas.
See on isiklik väärtus. Igas ühiskonnas on sellised getod, mis lihtsalt ei ole kuigivõrd ühendatud sellega, mis mujal toimub, ja neil ei lähe nii hästi. Nende lastel ei lähe hästi. Ja siis on inimesed, kes on täiesti veebistunud ja teavad kõike – see tundub pisut ebaõiglane, kas pole?

Aga neil läheb väga hästi. Nii et miks me ei saa anda samasugust võimalust kõigile? Me võiksime, aga praegu ei ole süsteem niimoodi üles ehitatud. Nii et see on taas isiklik väärtus.

Veel üks teie mõte on see, et andmeid saab kasutada, ilma et oleks tingimata vaja üht kindlat kontrollipunkti. Kas see võiks aidata kaasa demokraatlikumale ühiskonnale?

Kindlasti. Ühiskonnal on kalduvus liikuda tsentraliseerituse poole, sest võimulolijad tahavad oma käpad võimu küljes hoida. Kui me tahame tõeliselt demokraatlikku osalusmajandust või –ühiskonda, siis see peab olema detsentraliseeritud, kõik peavad olema osanikud. Nii et ühiskond peab olema rohkem detsentraliseeritud kui praegu.

Kas sellega käivad kaasas ka enesestmõistetavad majanduslikud hüved?

Ligipääs meditsiiniteenustele, ligipääs töökohtadele - palju on selliseid asju, mis tähendavad praegu võimu. Miks on pangad võimsad? Sest nad kontrollivad informatsiooni, mida teistel pole. Loetlege veel võimukaid asutusi, suur osa nende tegevusest on olemuslikult informatsiooni kontrollimine. Nii et miks pole kõigil informatsioonile avatud juurdepääsu? See on võimu detsentraliseerimine, mis annab inimestele võimalusi laiemas mõttes.

Digitaalne ühisturg ja digitaalne ühiskond tervele Euroopale – pea ees vette või tasahilju?

Ma arvan, et tasub hüpata pea ees vette, aga sukelduda basseini õiges nurgas. Selles nurgas, kus on lihtne maanduda, on koondandmed. Siis ei teki kõiki neid küsimusi isikuandmete ja selliste asjade kohta.

Mõelge sellest niimoodi: mida me võiksime ära teha, kui meil oleks tõeliselt võimsad loendusandmed? Mitte lihtsalt andmed selle kohta, kui palju inimesi mingis linnas elab, vaid mis on nende keskmine sissetulek, kui palju nad sellel kuul kulutavad, kui palju kulutasid nad eelmisel kuul, kui paljud inimesed jäid grippi, kui paljud neist murdsid jalaluu?

Kujutlegem, et meil on kõik need andmed, aga ümbruskonna või linna tasemel.
See oleks väga kasulik, nii et sukeldugem sellesse. Sel on ilmselged hüved ja sellega ei seondu ilmselgeid probleeme. See tutvustab inimesi turvalisel viisil sellega, millest me räägime. Edasi saame rääkida juba pisut küsitavamatest ja võib-olla veidi ohtlikumatest lahendustest.

Toimetaja: Anette Parksepp



Ott TänakOtt Tänak
Soomes jätkatakse Lappi juhtimisel, Tänak tõusis punktikohale

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 20:01 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.