Türgi pikendas eriolukorda veel kolme kuu võrra ({{commentsTotal}})

{{1500309960000 | amCalendar}}

Türgi parlament pikendas esmaspäeval eriolukorda veel kolme kuu võrra.

Eriolukord kehtestati ligi aasta tagasi pärast riigipöördekatset, vahendas Reuters.

Valitsus palus parlamendil pikendada eriolukorda neljandat korda.

Möödunud nädalavahetusel mälestati Türgis riigipöördekatses hukkunuid. Kokku sai aasta tagasi toimunud sündmuste käigus surma umbes 250 inimest, neist enamik tsiviilisikud.

Alates möödunud aasta 20. juulist, mil eriolukord kehtestati, on Türgis arreteeritud üle 50 tuhande ning töölt kõrvaldatud või vallandatud 150 tuhat inimest, keda kahtlustatakse seotuses USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni liikumisega. Viimast süüdistavad võimud riigipöördekatse korraldamises.

EL on mures inimõiguste olukorra pärast

Eriolukorra jätkumise valguses on süvenenud mure Türgi üldise olukorra pärast. Erilise tähelepanu all on sõnavabadusega seotud küsimused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigipöördekatse järgselt on Türgis vahistatud 50 tuhat inimest, keda süüdistatakse võimuhaaramist eest vedanud Fetullah Güleni liikumise toetamises. Löögi alla on sattunud ka teised, nii inimõiguslased kui ka opositsioonipoliitikud, kes on kritiseerinud president Tayyip Erdogani.

"See on enneolematu olukord. Seda ei ole Amnesty Internationaliga juhtunud mitte kuskil mujal maailmas kogu meie ajaloo vältel. Ei ole liialdus öelda, et Amnesty International Türgis ja tegelikult kogu laiem inimõiguste liikumine Türgis seisab silmitsi tohutu ohuga," rääkis Amnesty uurija Andrew Gardner.

Kohapealsetele probleemidele lisanduvad murelikud pilgud ka Euroopast. Nii näiteks teatasid europarlamendi saadikud, et mõistavad Türgi vajadust kaitsta oma suveräänsust, kuid mõistavad hukka riigi vastuolulised reformid, mille sekka kuulub muu hulgas surmanuhtluse taastamine.

Tagasi ei hoia end ka liikmesriigid.

"Türgi ja eriti president Erdogan annavad aina rohkem põhjust mõelda sellele, mida ma olen pikka aega öelnud - nimelt, et Türgil ei ole kohta Euroopa Liidus ja need liitumisläbirääkimised tuleks lõpetada," kommenteeris Austria välisminister Sebastian Kurz.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema