Türgi pikendas eriolukorda veel kolme kuu võrra ({{commentsTotal}})

{{1500309960000 | amCalendar}}

Türgi parlament pikendas esmaspäeval eriolukorda veel kolme kuu võrra.

Eriolukord kehtestati ligi aasta tagasi pärast riigipöördekatset, vahendas Reuters.

Valitsus palus parlamendil pikendada eriolukorda neljandat korda.

Möödunud nädalavahetusel mälestati Türgis riigipöördekatses hukkunuid. Kokku sai aasta tagasi toimunud sündmuste käigus surma umbes 250 inimest, neist enamik tsiviilisikud.

Alates möödunud aasta 20. juulist, mil eriolukord kehtestati, on Türgis arreteeritud üle 50 tuhande ning töölt kõrvaldatud või vallandatud 150 tuhat inimest, keda kahtlustatakse seotuses USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni liikumisega. Viimast süüdistavad võimud riigipöördekatse korraldamises.

EL on mures inimõiguste olukorra pärast

Eriolukorra jätkumise valguses on süvenenud mure Türgi üldise olukorra pärast. Erilise tähelepanu all on sõnavabadusega seotud küsimused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigipöördekatse järgselt on Türgis vahistatud 50 tuhat inimest, keda süüdistatakse võimuhaaramist eest vedanud Fetullah Güleni liikumise toetamises. Löögi alla on sattunud ka teised, nii inimõiguslased kui ka opositsioonipoliitikud, kes on kritiseerinud president Tayyip Erdogani.

"See on enneolematu olukord. Seda ei ole Amnesty Internationaliga juhtunud mitte kuskil mujal maailmas kogu meie ajaloo vältel. Ei ole liialdus öelda, et Amnesty International Türgis ja tegelikult kogu laiem inimõiguste liikumine Türgis seisab silmitsi tohutu ohuga," rääkis Amnesty uurija Andrew Gardner.

Kohapealsetele probleemidele lisanduvad murelikud pilgud ka Euroopast. Nii näiteks teatasid europarlamendi saadikud, et mõistavad Türgi vajadust kaitsta oma suveräänsust, kuid mõistavad hukka riigi vastuolulised reformid, mille sekka kuulub muu hulgas surmanuhtluse taastamine.

Tagasi ei hoia end ka liikmesriigid.

"Türgi ja eriti president Erdogan annavad aina rohkem põhjust mõelda sellele, mida ma olen pikka aega öelnud - nimelt, et Türgil ei ole kohta Euroopa Liidus ja need liitumisläbirääkimised tuleks lõpetada," kommenteeris Austria välisminister Sebastian Kurz.

Toimetaja: Merili Nael



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: