Venemaa ülemkohus jättis jõusse otsuse Jehoova tunnistajate keelustamise kohta ({{commentsTotal}})

Venemaa ülemkohus jättis jõusse aprillis tehtud kohtuotsuse, mille kohaselt kuulutati Jehoova tunnistajate usuorganisatsioon äärmuslikuks ja likvideeriti. Nüüd konfiskeerib riik organisatsiooni vara. Jehoova tunnistajad lubavad õiguste eest edasi võidelda Euroopa inimõiguste kohtus.

Mõnikümmend Jehoova tunnistajat läksid esmaspäeval Venemaa ülemkohtusse lootuses, et kohtus mõistab, et Jehoova tunnistajad ja äärmuslus kokku ei käi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Jehoova tunnistajad pole olnud kunagi äärmuslased. Nad ei võta kätte relva, isegi kui nende oma elu on ohus. Nad on valmis vanglasse minema, aga relva kätte ei võta, et kellegi verd valada. Sellepärast on süüdistus äärmuslusest mõttetu," rääkis Jehoova tunnistaja Anatoli.

Äärmuslusorganisatsiooniks kuulutamine tähendab, et Jehoova tunnistajate palvemaja ehk kuningriigisaal nagu paljud teisedki hooned ning organisatsiooni pangaarvetel olev raha konfiskeeritakse.

Jehoova tunnistajad seda eriti ei karda.

"Mitte keegi ei saa keelata uskumast. Kui kuningriigisaal võetakse ära, siis see ei muuda midagi. Palvetamine on Jumalaga isikliku suhte küsimus. Kui inimesel on Jumalaga isiklikud suhted, ei saa neid mitte keegi ära võtta," ütlesid Marina ja Anatoli.

Justiitsministeerium süüdistab Jehoova tunnistajaid karmis kontrollis organisatsiooni liikmete üle ja oma usu ainuõiguse propageerimises.

Jehoova tunnistajad ei kavatse oma ideedest loobuda. "Vene Föderatsiooni põhiseadus annab igaühele õiguse jagada oma seisukohti teistega. Sellepärast ei saa mitte keegi meile keelata rääkida kellegagi meie nägemusest Piiblist," ütles Anatoli.

Venemaal on üle 200 tuhande Jehoova tunnistaja ja 400 palvemaja.

"Natsi-Saksamaal olid Jehoova tunnistajate likvideerimise katsed. Siin, Venemaal, repressiivsete režiimide all oli sama, aga tunnistajad ei läinud kaduma, neid tuli hoopis rohkem!" tõdes Marina.

Nüüd kavatsevad Jehhova tunnistajad kaitsta oma õigusi Euroopa inimõiguste kohus.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema