EL piirab kummipaatide ja päramootorite eksporti Liibüasse ({{commentsTotal}})

Migrandid.
Migrandid. Autor/allikas: Taha Jawashi/AFP/Scanpix

Euroopa Liit kehtestas esmaspäeval piirangud kummipaatide ja päramootorite müügile Liibüasse eesmärgiga teha inimsmugeldajatele raskemaks migrantide Euroopasse saatmise.

"Langetasime otsuse kehtestada alates tänasest piirangud täispuhutavate paatide ja päramootorite eksportimisele ja tarnimisele Liibüasse," ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini Brüsselis.

See on suunatud otseselt inimsmugeldajate vastu, et teha nende äritegevus ja elu veelgi keerulisemaks, ütles Itaalia eksvälisminister EL-i välisministrite kohtumise järel ajakirjanikele.

EL-i avalduses teatati, et nüüdsest on olemas õiguslik alus kummipaatide ja päramootorite Liibüasse tarnimisest keeldumiseks, kui on olemas "põhjendatud alus" kahelda, et need leiaksid kasutust inimkaubitsejate poolt.

Piirang kehtestati ka läbi EL-i territooriumi Liibüasse veetavatele kummipaatidele ja päramootoritele. See võib teoreetiliselt puudutada Hiinat, kus neid kaupu toodetakse.

EL-i välisasjade nõukogu teatel jääb kaluritele ja teistele, kel on kummipaatide ja päramootorite kasutamiseks olemas õigustatud põhjused, õigus kummipaate ja päramootoreid ka edasi importida.

Välisministrid pikendasid ühtlasi 2018. aasta lõpuni Liibüa lõunaosas tegutseva EL-i missiooni mandaati. Missiooni ülesanne on aidata Põhja-Aafrika riigil taastada tõhusat piirikontrolli lõunapiiril, kust jõuavad riiki paljud Sahara-tagusest Aafrikast pärit migrandid.

Liibüal on raskusi piirikontrolli jõustamisega maismaapiiril Sudaani, Tšaadi ja Nigeriga.

Mogherini ütles ka, et EL on viimase paari kuuga koolitanud 113 Liibüa rannavalvurit ja plaanib alates septembrist välja õpetada veel 75 rannavalvetöötajat.

Itaalia, kuhu on alates aasta algusest mööda Vahemere keskosa rändemarsruuti saabunud üle 85 000 inimese, nõuab EL-ilt konkreetseid meetmeid rändevoo pidurdamiseks ning saabunud migrantide jaotamiseks liikmesmaade vahel.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema