EL-i ministrid leppisid Tallinnas kokku 5G võrkude arendamises ({{commentsTotal}})

{{1500381060000 | amCalendar}}

Teisipäeval Kultuurikatlas kohtunud EL-i telekommunikatsiooniministrid allkirjastasid ühiselt deklaratsiooni, mis annab tõuke 5G võrkude väljaarendamiseks Euroopas.

"5G võrke kasutatavad tulevikus suhtlemiseks kõik ja kõikjal. Mul on väga hea meel, et meil õnnestus deklaratsioon allkirjastada," sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. 5G võimaldab kiiremaid mobiilse interneti ühendusi kogu Euroopas ja aitab kaasa näiteks selliste uute tehnoloogiate väljaarendamisele nagu ühendatud autod, uuenduslikud tööstuslikud seadmed ja e-tervise algatused. Uue tehnoloogiaga võtab ka näiteks kolmetunnise HD-filmi allalaadimine vaid sekundi.

Deklaratsiooni abil kinnitasid liikmesriigid valmisolekut edendada Euroopat kui juhtivat 5G turgu ja leppida edaspidi kokku tulevases 5G standardis. Samuti rõhutati vajadust luua õiged eeltingimused 5G potentsiaali kasutamiseks, näiteks võrkude jaoks vajalike raadiosageduste kättesaadavus ning sageduste piiriülene koordineerimine.

Prognoosi järgi on 2020. aastaks maailmas hinnanguliselt 26 miljardit ühendatud seadet ning 70% inimestest omab nutitelefoni. 5G nähakse seetõttu EL-i digitaalse ühtse turu, tuleviku tööstusharude, kaasaegsete avalike teenuste ja uuenduslike rakenduste ühe peamise tugisambana. See võimaldab soodustada ühenduvust ja tagada, et tarbijad ja ettevõtted saaksid kasu kõigist Euroopa tööstussektoritest. "5G tagab sujuva ja asukohast peaaegu sõltumatu ühenduvuse mitte ainult üksikutele kasutajatele, vaid ka erinevatele seadmetele eri majandussektorites," selgitas Palo.

Viienda põlvkonna võrgutaristu ehk 5G on tehnoloogia, mis on mõeldud asendama praegust 4G mobiilistandardit, kuna on paindlikum ja sujuvam ehk suudab kasutajatele pakkuda kordades suuremaid andmemahte ja garanteeritud kvaliteediga ühendust. 5G standard peaks plaanide kohaselt valmima aastaks 2020.

Deklaratsiooni allkirjastas 28 EL-i liikmesriigi telekommunikatsiooni ministrit ja kõrgetasemelist esindajat, lisaks Norra. Lisaks sellele konkreetsele sammule arutasid ministrid, kuidas andmete vaba liikumise abil kasutada paremini ära Euroopa ühtse siseturu potentsiaali.

"Head digilahendused, mida kasutame iga päev kodus näiteks riigiasutustega suheldes, peaksid olema kättesaadavad ka teistes riikides sarnaseid toiminguid tehes. Kutsusin oma kolleege üles mõtlema sellele, kuidas saaksime ühiselt siseturu kasutajakogemust parandada nii kodanike kui ka ettevõtete jaoks," sõnas majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Andmete vaba liikumine erinevate riikide ametiasutuste vahel tähendaks näiteks seda, et Eesti arhitekt ei pea äritegevuse loa taotlemiseks esitama täiendavalt dokumente ega nende tõlkeid, et projekteerida elumaja, mis asub teises liikmesriigis. Kord juba Eestis esitatud ja siinsete ametivõimude kontrollitud andmed liiguvad digitaalselt teise riigi pädevasse asutusse ning seal on võimalik koheselt tuvastada, millised pädevused ja õigused sellel isikul on.

"Teenuste piiriülese osutamise elavdamisel on positiivne mõju majandusele tervikuna. See toetab ettevõtete loomist ja piiriülest laienemist, töökohtade teket, annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja tähendab neile soodsamaid hindu," selgitas minister Simson.

Tallinnas kohtunud konkurentsivõime ministrite põhieesmärk on tuua välja takistused, mis piiravad andmete vaba liikumist ja ühtlasi leida võimalusi edasi pürgimiseks. Majandusministri hinnangul on tõhus ja turvaline andmete vahetamine paljude Euroopa riikide jaoks täna veel suureks väljakutseks.

Eesti soovib oma eesistumise ajal võimalikult kaugele jõuda andmete vaba liikumist toetavate teenuste e-kaardi ja ühtse digivärava eelnõude läbirääkimisel teiste liikmesriikidega.

Tallinna kohtumisel toetas valdav enamus liikmesriike seisukohta, et andmete vaba liikumise põhimõte sätestatakse Euroopa Liidu seadustes.

"Me näeme mitmeid positiivseid suundumusi ja need, kes võib-olla ka millelegi vastu olid, häälekalt oma vastuseisu ei väljendanud. Aga kui meil veel pool aastat tagasi mitmed riigid sügavalt kahtlesid selles, kas on mõistlik sätestada andmete vaba liikumise printsiip EL-i seadusandluses, siis praeguseks on toetajaid lisandunud päris mitmeid ja need toetajad on väga olulised EL-i liikmesriigid," kinnitas Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip "Aktuaalsele kaamerale".

Luksemburgi peaminister Xavier Bettel ütles, et oluline edasiliikumine on toimunud digitaalse ühisturu vajalikkuse mõistmises.

"Alati on olnud riike, kes rahvusliku suveräänsuse ja muu sellise ning protektsionismi nimel pole tahtnud kogu seda värki kokku panna. Ma ei taha ühtegi riiki nimetada, sest see on solidaarsuse küsimus, kuid on tõesti riike, kes ei taha sellega kiiresti edasi minna ja nüüd viimastel päevadel ja tundidel oleme saanud kinnituse, et nad on selleks valmis," rääkis Bettel.

Tema sõnul on digitaalsest ühisturust räägitud mitu aastat ja nüüd tuleb see ära teha, vastasel juhul tekivad Euroopal suured probleemid nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt, sest suur osa vanu töökohti on kadumas.

Toimetaja: Anette Parksepp



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: