Nunnu revolutsionäär hakkab pakke tooma emalaevaga ({{commentsTotal}})

Eesti eesistumise üritustele saabub poole aasta jooksul tuhandeid külalisi – üks prominentsem kui teine. Seni on aga Kultuurikatla suurimaks staariks olnud ministrite asemel hoopis Starshipi pakirobot, kes pakub tähtsatele inimestele kommi, poseerib ministritega fotodel ja keda eesistumismeeskond kutsub hellitavalt Nunnuks. Väljaspool Kultuurikatelt on nunnud robotid tegemas pakiveoäri revolutsiooni - kolmapäeval tutvustab Starship robotite uut emalaeva.

Kui tänavatel on pakirobotid kaetud musta kaanega ja nende sabas kõnnib üldjuhul mõni inimene, siis Kultuurikatla robot näib palju sõbralikum: inimeste vahel ukerdab ta omapäi ja kaant tal peal pole, nii et iga soovija saab möödudes haarata kommi.

Robotile on kindlaks määratud kaks põhilist trajektoori, mida mööda ta Kultuurikatlas vaheldumisi sõidab – kõigepealt teeb ta koridori ühest otsast teise suure ringi ja siis pisut väiksema. Kui koridoris on vähe rahvast, siis ta võtab hoo üles ja võib mitu meetrit peatumata edasi kihutada, aga kui ministrid tulevad näiteks nõupidamiselt ja suunduvad lõunat sööma, siis läheb roboti töö keerulisemaks.

Pakiroboti ülesanne on inimestele mitte otsa põrgata, niisiis katsub ta tööle motiveeritult leida inimeste vahel ukerdades tühja kohta, kust oma teed jätkata. Vahepeal saabub koridori siiski selline rahvamass, et robot peab suisa seisma jääma.

Risto Hansen näitas, kuidas pakirobot Nunnu katlas töötab. Video: Siim Lõvi/ERR

Esimest korda robotiga kohtudes satuvad paljud inimesed segadusse, kuna ei oska kuidagi käituda – kas jätkata oma trajektoori või kõndida robotist kauge kaarega mööda? Riigikantselei Euroopa Liidu eesistumise nõunik Risto Hansen selgitas, et koos robotitega tänaval liiklemine on meie tulevik, niisiis peame õppima nende reaktsioonidega arvestama ja vajadusel pisut kõrvale astuma, et nende teekonda mitte häirida.

Oma tegevuses on robotid peaaegu täiesti autonoomsed, mis tähendab, et 90 protsenti ajast juhivad nad end ise ning ülejäänud kümnel protsendil võtab juhtimise üle operaator juhtimiskeskuses. Roboti saatjate ülesanne on tänavatel jälgida toimuvat, vajadusel seletada möödujatele, millega on tegu, ning panna kirja inimeste reaktsioonid.

Toiduvedude jaoks käib masina sisse termokott, et toit püsiks soojana. Mõnel ettevõttel on suisa nõue, et nende pitsad jõuaksid tellijateni kaheksa minuti jooksul. Autor: Siim Lõvi /ERR

Starshipi ärijuht Allan Martinsoni sõnul on robot linnapildis kujunenud juba nii igapäevaseks vaatepildiks, et umbes 80 protsenti jalakäijatest kõnnib mööda nagu robotit poleks olemas ning üldjuhul ei paku naljakas masin huvi isegi koertele. "See on kõige üllatavam, et me oleme näiteks Londonis sõitnud ringi väga vilkal pärastlõunasel ajal, kus palju inimesi kõnnib temast mööda. Mööda on läinud tuhandeid inimesi ja mitte ükski neist pole peatunud," rääkis Martinson. "Me olime isegi natukene solvunud, et nii lahe robot ja keegi ei peatu ega tee pilti! Aga inimestel on oma tegemised, nad tõstavad oma spordikoti üle roboti ja kõnnivad edasi, mis on tegelikult meie jaoks ka kõige parem variant." Tema sõnul üritatakse robotit programmeerida niimoodi, et robot arvestaks inimestega, mitte vastupidi.

Martinsoni sõnul jäävad mõnikord lapsed robotitega mängima, kuid pahatahtlikult keegi robotitega üldjuhul ei käitu. Robotit on püüdnud varastada vaid üks inimene: CNN-i reporter, kes tegi sellest uudisloo, kuid temalgi ei läinud vargus õnneks. "Sellist juhtumit, kus keegi oleks robotile kirvega löönud või ta katki teinud, sellist pole ühtegi olnud. Ütleme, et kümnest miljonist inimesest on see ikkagi päris hea tulemus, me arvasime oluliselt hullemat," sõnas ärijuht.

Starship Technologies' ärijuht Allan Martinson rääkis, et mõni aasta tagasi hullumeelsena näinud robotid on kindel tulevikusuund. Video: Siim Lõvi/ERR

Robotid saabuvad emalaevaga

Tänavatel vuravate robotite täpset arvu ei soostunud Martinson ütlema, kuid tema sõnul on arv kolmekohaline. Robotid hakkasid praegusel kujul ringi sõitma umbes kaks aastat tagasi ning selle aja jooksul on nad läbinud ligi 70 000 kilomeetrit 90 linnas ja 16 riigis. Lisaks Tallinnale sõidavad masinad ka Londoni, Hamburgi, Washingtoni ja Silicon Valley's asuva Redwood City tänavatel. USA-s viivad robotid inimestele koju peamiselt restoranitoitu ja pitsat, Euroopas sõidutavad lisaks kaubapakke ning peagi ka toidupoodide kaupu.

Kolmapäeval tutvustab Starship oma uut pakiveo lahendust, Mercedes-Benzi Robovani, mis hakkab pilootprojekti raames toimetama kohale Omniva pakke. Robovan on kaubik või emalaev, mis hakkab praeguse projekti järgi sõitma Kakumäele. Robotid tulevad üheskoos pakkidega välja ja asuvad neid inimestele kohale toimetama, samal ajal kui kaubikusse sõidab teine salk roboteid, kes on oma ülesande juba täitnud.

Pakirobotid hakkavad nüüd ka kaubikuga sõitma. Autor: Rene Suurkaev / ERR

Robotid pole kahe aasta jooksul välimuselt eriti muutunud, aga tarkvara nende sees on teinud tohutu hüppe. "Kogu lähenemine on algusest peale olnud ehitada robot, mis on suhteliselt odav, aga kogu see peale ehitatud tarkvara on see, mis teeb selle geniaalse töö ära," selgitas Martinson ja lisas, et tarkvara täiendavad nad iga päev kümneid kordi. "Ma arvan, et see tiim, kes siin tarkvara kirjutab – väga paljud inimesed on ka Skype’i taustaga – see on üks parimaid tarkvaratiime, mis üldse maailmas selles valdkonnas on."

Kuna tegu on pilootprojektiga, siis on praegu kõik robotid oma tehnoloogialt pisut erinevad, et selgitada välja parimad lahendused. Juba praegu on aga selge, et Starship Technologies on pakirobotite tänavatele toomisega avanud uue tööstusharu. "Ma mäletan neid aegu kolm aastat tagasi, kui enamik inimesi arvas, et me oleme peast sassi läinud – et okei, Skype’i tüüpidel on palju raha ja las nad siis teevad oma mänguasju," meenutas Martinson. Praeguseks tegutseb samas valdkonnas veel umbes 15 firmat, kellest enamik on alustanud peale Starshipi. "Meil ei ole mingit kahtlust, et kui me vaatame viis või kümme aastat edasi, siis neid roboteid on tuhandeid ja miljoneid maailmas ja väga palju asju, mida me tarbime, tulevad meie juurde robotitega," kinnitas Martinson.

Suure konkurentide arvu tõttu ei soovinud ta roboti tulevikusuundi põhjalikult paljastada, kuid tõdes, et nõudlus on terves maailmas nii suur, et tuleb vaid otsustada, millises järjekorras uutele turgudele siseneda.

Inimestele jäävad kaunid kunstid ja poliitika

Seda, et robotid võtavad ära inimeste töö, Martinson probleemiks ei pea, kuna tema sõnul asendavad masinad eelkõige lihttöid, mis pole inimestele niikuinii meeltmööda. Ta tõi näiteks mure isejuhtivate autode pärast, mis võtavad teenistuse autojuhtidelt, samas kui USA statistika näitab, et enamiku veoautojuhtide staaž ei kesta üle paari aasta: "See on ajutine töökoht ja nad tahavad kiiresti minna kuhugi mujale midagi tegema. Elupõliseid autojuhte on maailmas ikka üsna vähe ja nad kõik tahaksid, et veoautod ennast ise juhiksid."

Pakiroboti küljes on üheksa kaamerat ja hulk andureid, sest tal on vaja sentimeetri täpsusega teada oma asukohta. Autor: Siim Lõvi /ERR

Martinson soovitab noortel õppida programmeerimist, kuna tema sõnul on tulevikus kahte sorti töid: sellised, kus inimene ütleb arvutile, mida teha, ja sellised, kus arvuti ütleb inimesele, mida teha. "Parem on alati olla seal pool, kus sina ütled arvutile, mida teha," muigas ta.

Starshipi ärijuht rääkis, et on ise kasutanud juba veidi aega Amazon Echot ja praeguseks on tema jaoks täiesti normaalne jagada üle toa käsklusi Alexa-nimelisele digikõlarile, kuigi veel mõni aasta tagasi oleks see tundunud hullumeelsusena. "Me oleme igal pool fantastikas ju unistanud, et me elame toredamat elu ja robotid teevad meie eest midagi ära, me saame teha midagi ilusat, lugeda raamatut, luua kauneid kunste, tegeleda poliitika ja kõige muuga. Nüüd see aeg on käes, nii et ärme siis virise selle üle."



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.