Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

Eesti ja Soome saavad olema esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kes hakkavad patsientide terviseandmeid üle piiri liigutama. Aastal 2018. peaks tööle hakkama kahe riigi piiriülene digiretsepti kasutamine ning aasta hiljem peaks olema mõlemas riigis kättesaadavad ka patsiendi terviseandmed.

Kui esialgu soovis selle projektiga liituda 16 Euroopa Liidu riiki, siis suurem huvi säilis Eestis, Soomes, Horvaatias ja Rootsis. Riikide entusiasmi võib vähendada mitu asjaolu, alates sellest, et tervisandmeid peetakse väga tundlikuks informatsiooniks, kuni ühtsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise keerukuseni. Eesti ja Soome koostöö kasuks räägib see, et mõlemad kasutavad infosüsteemide andmevahetuskihti X-tee.

Digitaalset innovatsiooni tervisevaldkonnas toetab e-tervise organisatsioonide suur huvi. Sadakond digitaalse tervise koostöökoguga liitunud Euroopa organisatsiooni töötavad koostöös riigiasutustega välja piiriüleseid koostöökokkuleppeid, et kiirendada tervisesüsteemide digitaliseerimist kogu Euroopas.

Uued erialased väljakutsed

Piiriülene koostöö teeb tulevikus mõnevõrra keerulisemaks apteekrite ja arstide töö, kas või selle poolest, et nad peavad välismaiste patsientide ravimiseks hakkama rääkima erialast inglise keelt. Lisaks peavad nad üha paremini orienteeruma digilahendustes – minister Ossinovski kinnitas EL-i ministrite kohtumisel, et digitaalsete oskuste õpetamine plaanitakse peagi viia ülikoolides arstiteaduse õppekavasse. Praegused arstid peavad aga samuti õppima uute lahendustega kohanema.

Terviseministrid arutasid Tallinnas EL-i ühtseid digilahendusi meditsiinisüsteemis. Autor: EU2017EE

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto arvab, et noored arstid üha kasvavate nõuetega hätta ei jää: "Noorel põlvkonnal ei ole nutiseadmete ega inglise keele hirmu, aga kui lepitakse digilahendused kokku, siis need laienevad kogu arstkonnale, kaasa arvatud pensionieelikutele," selgitas Einasto eakamate arstide muret. Ta tõdes, et seni on infosüsteemid olnud siiski nii kasutajasõbralikud, et ka eakamad arstid suudavad neis orienteeruda ja keegi pole oma tööst pidanud uue tehnoloogia pärast loobuma.

Ossinovski sõnul on arstide suhtumine uutesse lahendustesse nii Eestis kui Euroopa Liidus suurim e-tervise väljakutse. "Kui me ütleme, et on olemas uued võimalused ja vahendid e-tervise jaoks, et tervisesüsteemi tõhusamaks muuta ja isiklikumat lähenemist pakkuda, siis enamik arste ütleb, et andke meile lihtsalt rohkem raha ja meil on kõik hästi," sõnas minister.

Mahukas faililadu

Arstide vastumeelsus uusi süsteeme kasutada pole Eesti e-tervise ainus probleem. Patsientide liidu juhi Kadri Tammepuu sõnul on digilugu praegu veel pigem dokumentide ladu, kuhu lisatakse järjest uusi faile ning milles kasutatavad meditsiiniterminid on sageli patsientide jaoks raskesti mõistetavad. 

Ka minister Ossinovski tõdes, et praegu on meil olemas ligi kümne aasta jagu kohustuslikult säilitatud terviseandmeid ühes andmebaasis, mis on Euroopa kontekstis unikaalne, kuid see suur informatsioonihulk pole piisavalt süstematiseeritud, mistõttu pole see praktikas hästi kasutatav arstide ega patsientide jaoks.

Dokumentide vahel orienteerumine on keeruline eelkõige pika haiguslooga inimestele. "Kui patsiendil endal on veel aega kõikide digiloo dokumentidega tutvuda, siis arstidel on seda küll keeruline teha," möönis Tammepuu. Ta märkis ka, et kogu vajalik info erinevatest raviasutustest ei jõua süsteemi: "Mina arstina ei julgeks küll ainult digiloole loota – kes teab, võib-olla ongi sealt just kõige olulisem info puudu." Patsientide liidu juht tõi näiteks uue töövõime hindamise süsteemi, kus paljud inimesed kaotasid oma töövõimetustoetuse, kuna süsteemis polnud töövõime määramiseks vajalikke haiguslugusid.

Peagi saab digiretsepti kasutada nii Eestis kui Soomes. Autor: (Postimees/Scanpix)

Digiloosse lisatakse praegu epikriisid ehk haigusloo lühikokkuvõtted. Sinna jõuab küll põhiline info ravi kohta, kuid tihtipeale jääb arstidele kättesaamatuks teave patsiendile tehtud analüüside või talle määratud ravimite kohta. See on seotud haiglate tõrksusega teha omavahel koostööd: umbes 18 Eesti akuutravihaiglat kasutavad nelja erinevat infosüsteemi – kui ühe süsteemi raames on infovahetus küllaltki lihtne, siis erinevate süsteemide vahel andmeid jagada ei saa. Siiski astutakse edusamme ka selles osas – näiteks on osapooled lähiajal kokku leppimas laboriandmete vahetuses, kinnitas Einasto.

Tõlkimata andmed

Probleeme tekitavad ka nii-öelda tõlkimata ehk toorandmed. Praegu saab näiteks veresuhkru või vererõhu näitajaid vaadata süsteemist üksiknumbritena, aga selleks, et arst saaks andmete põhjal järeldusi teha, peaks ta kõik numbrid kopeerima Exceli tabelisse ja neid analüüsima hakkama, selgitas Einasto. Sellise töö võiks ära teha süsteem ise.

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Piret Hirv selgitas, et toorandmete töötlemine on vajalik ka patsientide jaoks, kes ei suuda praeguses mittemidagiütlevas arvude jadas orienteeruda. Vahest on see ka põhjuseks, miks patsiendiportaali külastab vaid 17 protsenti elanikest (kuigi tasub arvesse võtta, et ka tervetel inimestel on oma digiloo juurde ilmselt vähem asja). Kui patsient saaks oma veresuhkru taseme muutumist vaadata näiteks graafikuna, siis tunneks ilmselt rohkem inimesi oma digiloo vastu huvi.

Huvi kasvamiseks on oluline, et patsiendid saavad enda kohta käivate andmete üle üha enam kontrolli, rõhutas Tammepuu: "Seni on tundunud, et need andmed on riigi või haigla omad, aga nüüd hakkab aina enam levima arvamus, et need on patsiendi omad ja patsient saab ise otsustada, mida ta nende andmetega teeb ning kellele ta midagi näitab või ei näita."

Euroopa komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis kinnitas pressikonverentsil, et koostöö leidmine on igal pool Euroopas sama vaevaline kui Eestis. Autor: EU2017EE

Mure turvalisuse pärast

Einasto sõnul on arstid andmetele ligipääsemise osas kärsitud, kuid kõigepealt tuleb kokku leppida, missuguseid andmeid keegi üldse näha tohib. Ta viitas praegu sotsiaalministeeriumis valmivale eelnõule, mida on kaua oodatud ja mis laiendab terveandmetele ligipääsejate ringi ka tervishoiuteenuse osutamises osalevatele spetsialistidele nagu füsioterapeudid, logopeedid ja psühholoogid.

Andmetele ligipääsu kokkuleppimine on ka Euroopa Liidu koostöö seisukohast võtmeküsimus, eriti järgmise aasta mais jõustuva uue EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse valguses. Oluline aspekt on küberturvalisus, rõhutas Einasto: "Väga häid lahendusi selles osas ei paista, sest on teada, et igasugused kurikaelad tegutsevad ja nad võivad haiglate süsteeme ära kasutada."

Euroopa Liidul tuleb ühiste e-lahenduste jaoks leppida kokku ka andmete ühtses struktureerimises. See tähendab näiteks rahvusvahelisi koode meditsiiniliste protseduuride ja diagnooside jaoks, mida saaks riikide vahel jagada.

Euroopa Liidu terviseministrid kohtuvad Tallinnas 20. ja 21. juulil.



"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.