Reps pakub Tallinna riigigümnaasiumi asukohaks rahandusministeeriumi hoonet ({{commentsTotal}})

Aastaks 2021 avatakse Tallinnas kaks riigigümnaasiumit ning haridusminister Mailis Reps näeb ühe võimaliku asukohana kahe nädala pärast uude hoonesse koliva rahandusministeeriumi alt vabanevat kinnistut Endla ja Lõkke tänaval.

Hetkel tegutseb Eestis 12 riigigümnaasiumit, kuid aastaks 2023 peaks neid olema 24, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koolide ehitamiseks kasutatakse Euroopa Liidu raha, mis on mõeldud koolivõrgu korrastamiseks.

Tallinnasse rajatavatest riigigümnaasiumitest üks saab olema reaal- ja IT-kallakuga ning teine humanitaarkallakuga.

Reaalkallakuga kool tuleb Tallinna tehnikaülikooli vahetusse lähedusse. Humanitaarkallakuga kooli taheti rajada Tallinna ülikooli lähedale, kuid kuna riigil selles piirkonnas vaba maad ei ole, uuritakse kesklinnas teisi võimalusi.

"Me hakkasime rahandusministeeriumile neid kirju saatma, sest kahe nädala pärast toimub kolimine ja kõik mittevajalikud hooned lähevad ju ikka riigis müüki. Ja see on ka meie mure, et kui me kesklinna piirkonnas vaatame ruumivõimalusi, siis antud objekt Endla tänaval on nii suure mahuga, et sinna oleks võimalik rajada uus hea koolikeskkond, kuhu mahuks ka tuhat õpilast ära," selgitas Reps.

Riigi Kinnisvara AS-i haldusdirektori Tanel Tiitsi sõnul toimub kolmepoolne kohtumine sellega seoses augusti alguses. "Siin võib asi algatuse saada planeeringu muudatusest. Täna ei ole olukord, kus me saame kohe ehitama hakata," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: