Kalev Spa remont venib aasta võrra pikemaks ({{commentsTotal}})

{{1500653040000 | amCalendar}}

Eesti ujumisspordile oluline 50-meetrise basseiniga Kalev Spa remont venib ligikaudu aasta võrra pikemaks.

Spaa klientidele saadetud kirjast selgub, et ehitustööde käigus on ilmnenud ettenägematud ja oodatust mahukamad lisatööd, mis vajavad täiendavaid ekspertiise ja osalisi projekti muudatusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Algselt pidi Kalev Spa uksed avama juba sel sügisel, kuid uueks tähtajaks on lubatud järgmise aasta august.

Ettevõte remondi venimise põhjuseid kommenteerida ei soovinud.

Eesti ujujatel on hetkel kasutada vaid üks 50-meetrine bassein, mis asub Tartus Aura veekeskuses.

Eestis on ujumise harrastajaid registreeritud 15 tuhande ringis, kellest 85 protsenti tegutsevad Põhja-Eestis.

Eesti ujumisliidu hinnangul oleks ainüksi Tallinnasse vaja kõige vähem kaht 50-meetrist basseini.

Riik toetab saavutussporti olümpiadistantsidel võidetud kohtade järgi, kuid ühtegi olümpiadistantsi võistlust ei tehta 25-meetrises ujulas.

"Sa ei saa teha treeningumahtu 25-meetrises ujulas ja siis minna üks kord ja teha see tiitlivõistlus 50-meetrises. See on mõeldamatu ja niimoodi tippsporti ei tehta. Selles suhtes on ujujatele väga tähtis, et neil oleks tipptasemel ujula ja taristu ja nad saaksid teha tipptasemel trenni," rääkis ujumisliidu juhatuse liige Erko Tamuri.

"Ujumisklubid on täna üliraskes seisus, nad käivad kõikvõimalikes väikestes ujulates otsimas seda tundi või kaht, et sportlasi, noorsportlasi, juunioreid ja täiskasvanuid veega varustada. See on täna väga kriitiline seis. Ja siin peab nüüd riik ja omavalitsus hakkama väga kiiresti tegutsema," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: