Allan Rajavee: kui omad ei tambi, siis kes veel? ({{commentsTotal}})

ERR.ee ajakirjanik Allan Rajavee
ERR.ee ajakirjanik Allan Rajavee Autor/allikas: Sander Koit/ERR

Euroopa Liidu eesistumine on alanud Eestile võrdlemisi hästi. Oleme suutnud täita Suurbritanniast jäänud tühimiku, tutvustanud Vabaduse väljakul Euroopale oma kultuuri ja Kultuurikatla seinad on tunnistanud esimesi kõrgetasemelisi ministriaale. Kuid nii nagu alati, ei puudu meepotist tõrvatilk.

Muidu mesimagusale Eesti ja Euroopa Liidu vahelisele romansile on mõru maigu jätnud meie tipp-poliitikute kehv võõrkeeleoskus. Inimlikust vaatenurgast on mõistetav, et Nõukogude Liidus hariduse saanud 40+ rahvasaadikud ei oma ladusat small talk’i tehnikat. Jah, tõepoolest rahandusminister Toomas Tõniste sai ingliskeelsete lihtlausetega hakkama ehk tema jutuiva jõudis kõigile kohale. Võib isegi nentida, et Tõniste puine esitusviis andis muidu steriilsele ja igavale lävepaku avaldusele teatud jume. 

Traagelniidid

Millest ei saa aga mööda vaadata, on Eesti taustajõudude nõrk töö. Nimelt ilmus möödunud laupäeval Eesti Päevalehes intervjuu rahandusminister Tõnistega, kus poliitik jagas arvukalt põhjendusi, miks tema avalikes esinemistest oli näha nii palju traagelniite.

Näide 1: “Kui andsin jah-sõna, siis ma ei teadnud, et ministriametiga kaasneb hästi suur eesistumisega seotud vastutus ja tegevus, mis on mulle väga võõras. Eks see ole ju suure osa eestlaste teema: Euroopa ja europarlament on olnud võrdlemisi kauge. Seepärast ei olnud ka mina eesistumise vastu eriti huvi tundnud.” (Veidenberg, 2017, EPL)

Ühesõnaga annab minister Tõniste mõista, et tema on mees nii-öelda rahva seast, keda IRL-i poliittehnoloogia osakond ei suutnud välkpakkumise momendil piisavalt olukorraga kurssi viia. Iseenesest on tegemist vettpidava argumendiga, mis aga annab tunnistust Tõniste üldisest EL-i alasest silmaringi laiusest. Viimasega oleks pidanud IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder pakkumist tehes kursis olema ning sellega arvestama. Juunikuise poliittormi keskel jäid need kalkulatsioonid selgelt tegemata.

Näide 2: “Kuna kooliajast on saksa keel suus, on mu käest küsitud, miks ma kohtumistel saksa keeles ei räägi ja intervjuusid ei anna. Omavahelistes vestlustes Saksa ja Austria kolleegidega räägingi saksa keelt. Komisjonide ja töörühmade töökeel on aga inglise keel. Mitut keelt paralleelselt rääkida ei ole võimalik,” (Veidenberg, 2017, EPL)

Seega minister Tõnistel on üks suur Euroopa keel suus, kuid seda ei saa ta kasutada, sest rahandus- ja majandusministrite kohtumise töökeel on just keerukas inglise keel. Lugedes intervjuud edasi, selgub aga, et: ”Eriti [hästi läks] ECOFIN-i juhtimine, mis oli kõige tähtsam. Rõõmustav oli näha, et kõik olid rahul: oma inimesed, välismaalased ja välismaailm. Kiideti, et juhtisin koosolekut eesti keeles – see oli õige otsus. Tõlgid on ju olemas. Suruti kätt ning oldi vaimustuses meie keelest ja kõnest.” (Veidenberg, 2017, EPL)

Lühidalt öeldes minister Tõniste hämab. Euroopa Liidus on siiski (veel) 28 liikmesriiki ja sellest lähtuvalt 24 töökeelt, mida on võimalik kasutada igas olukorras - nii ukselävel kui ka kinniste uste taga. Siinkohal olen rahandusminister Tõnistega ühel meelel – eesistumine on hea võimalus tutvustada meie väikest eesti keelt ja kultuuri laiale Euroopale, kuid kindlasti ei tohiks osa programmist olla inglise keele eesti aktsent. 

Miks me ei kirjuta ainult häid uudiseid

Mis mind ajakirjanikuna aga kõige rohkem puudutas, oli minister Tõniste hinnang Eesti ajakirjanike tööle. Poliitiku arvates on kohalik press talle liiga teinud ja kohtleb poliitikuid eelarvamusega “pätt”. Siit tuleneb Tõniste hinnangul ka põhjus, miks paljud tipp-ettevõtjad ei soovi võtta poliitilist vastust ega löö kaasa riigi majanduspoliitika kujundamisel: kes ikka sooviks, et reporterid tema eelmises elus ringi tuhniksid. 

Tundub, et Tõnistele jääb arusaamatuks ajakirjanduse üks põhilisi ülesandeid – avaliku elu tegelaste tausta ning tegevuse kontrollimine ja seeläbi ühiskondliku “valvekoera” rolli täitmine. Siinjuures võivad ajakirjanikud kasutada selle rolli täitmisel mitmeid sisulisi lahendusi. Reporterid võivad ette võtta nii kuude pikkuse uurimistöö dokumendiregistrites või eesistumise kontekstis naeruvääristada ning seada küsimärgi alla poliitikute puuduliku keeleoskuse. 

Tõniste arvamusest joonistub välja meediaeetiline küsimus, mis on Eesti pressimaastikku juba aastakümneid painanud – kas ajakirjandus peab võtma osa eduka e-Eesti kuvandi loomisest? Minu hinnangul pole see kindlasti kohalike ajakirjanike roll.

Otse vastupidi – kui kohalikud reporterid hakkavad ümber kirjutama ministeeriumite pressiteateid, mis pajatavad meie tipp-poliitikute fantastilistest saavutustest Brüsseli kabinettides, siis astume tagasi just sellesse ajastusse, kust pärineb meie poliitikute kehv inglise keele oskus. 

Eesistumisperioodil peaks ajakirjandus avama meie digitaalühiskonna kitsaskohti, mis annaksid Eestist Euroopale asjakohase pildi. Tuletan meelde, et see, mida me kutsume Maarjamaaks, on rohkem kui e-Eesti showroom Ülemiste Tehnopolis, e-residentsus, tulevad ning minevad iduettevõtted ja paindlik maksusüsteem, mis minu arvates täidab praegu eelkõige tööandjate, mitte maksumaksjate huve. 

Kellel teisel, kui mitte meie ajakirjandusel on kõige paremad taustteadmised Kirde-Euroopa väikeriigi kasvuvaludest. Sestap ei peaks Eesti ministeeriumite avalike suhete osakonnad ja ministrid muretsema välismeedia kajastuse pärast, vaid vaatama kohaliku ajakirjanduse poole.

Muidugi on iseküsimus, kas Eesti pressi “kotib” Euroopa Liit ja meie roll selles majandusühenduses või võtavad kohalikud reporterid Tõniste suhtumise: “Eks see ole ju suure osa eestlaste teema: Euroopa ja europarlament on olnud võrdlemisi kauge. Seepärast ei olnud ka mina eesistumise vastu eriti huvi tundnud.” (Veidenberg, 2017, EPL)



"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.