Pagulasabi juht: pagulased lahkuvad isoleerituse ja tööpuuduse pärast ({{commentsTotal}})

{{1501005960000 | amCalendar}}

Eestisse saabunud nn kvoodipagulastest pooled ei viibi praegu Eestis ning neist omakorda pooled on ületanud lubatud välismaal viibimise aja ja võib öelda, et nad on Eestist lahkunud. Ära on mindud põhiliselt Lõuna-Eestist ja põhjustena toovad pagulastega tegelevad inimesed välja isoleerituse tunde ning vähesed võimalused tööd leida. "Aktuaalse kaameraga" vestelnud sõjapõgenik Süüriast nõustub nende selgitustega.

Perega Kesk-Eestis elav 26-aastane Süüria sõjapõgenik Alaa on teadlik sellest, et paljud tema saatusekaaslased on Eestist lahkunud. Olles nendega suhelnud, teab ta rääkida, et peamised probleemid on seotud töö otsingute ja toimetulekuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui aus olla, siis peamiseks põhjuseks on väikesed palgad. Pakutav palk ei ole piisav, et siin toime tulla. Teiseks põhjuseks on töökohad. Nad räägivad, et kui Eesti inimestelgi ei ole tööd, kuidas siis nemad töö leiavad. Samuti räägitakse, et eesti keel on väga raske. Seda on väga raske õppida," selgitas Alaa.

Saksamaal viibivatelt sugulastelt kuuldakse aga sealsetest suurematest toetustest, abiorganisatsioonidest ja muust heast. Nii minnaksegi parema elu lootuses Eestist ära.

Tähelepanuväärne on aga see, et suurem osa lahkujatest on elanud just Lõuna-Eestis. Sealkandis tegeleb pagulastega MTÜ Pagulasabi, mille juhi Eero Jansoni sõnul on lahkumiste põhjuseks isoleerituse tunne ning sobiva töö otsingud.

"Paratamatult tahetakse liikuda suurematesse kohtadesse. Meil mõni pere, kes on Saksamaale kolinud, on enne pikalt mõelnud, kas äkki kolida hoopis Tallinnasse. Ühed või teised faktorid on pannud neid välismaale minema. Aga ma arvan, et väikeste kohtade probleem on lõpuks siin," rääkis ta.

Jansoni hinnangul ei ole keegi lahkunud tugiisikute süül. "See on ikka perede enda otsus," märkis ta.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles, et pagulaste vastuvõtu protsessis muudatusi ei plaanita, küll aga tuleb ilmselt veelgi rohkem panustada teavitustöösse.

"Seda juba lähteriigis, olgu see siis praegu Kreeka või Türgi, tulevikus võib-olla ka Itaalia. Ja siis kohapeal kohanemisprogrammis ja tugiisikute poolt - mis sellega kaasneb, kui minnakse ära pikemalt kui 90 päeva, mis saab nende üürikorterist, mis saab toetustest ja kõigest muust," selgitas Raag.

Eestis elav Alaa ei ole seni mõelnud Eestist lahkumisele.

"Ma ei suuda elada laagris. Me elasime Kreekas seitse kuud laagris ja see oli väga raske. Minu laps oli pidevalt haige. Siin on meil vähemalt oma eraelu. Mul on koht, kus oma perega elada," ütles ta.

Alaa loodab Eestis tööd leida.

Janson: pagulaste paigutamine väikestesse kohtadesse pole ennast õigustanud

Eero Janson ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et suure hulga pagulaste lahkumine Eestist näitab, et nende paigutamine väikestesse kohtadesse ei ole olnud õige otsus.

"Pigem inimesed ikkagi otsivad kogukonda, toetavat keskkonda, kus nad saaksid kogukonna toel leida paremini töökohti ja paremini Eesti ühiskonnas hakkama saada. Võib-olla suuremate linnade anonüümsus samuti mängib pigem nende kasuks," lisas ta.

Valdavalt on Eestist pagulased läinud Saksamaale, lootuses, et neil on seal võimalik uuesti varjupaika paluda. EL-i reeglite järgi ei ole see aga võimalik.

"Põhimõtteliselt nad võivad seal olla kolm kuud, täiesti seaduslikult Schengeni ruumis viibida. Neil on võimalik ka tegelikult legaliseerida ennast teistel viisidel, näiteks kui nad leiavad seal töökoha, siis neil on võimalik seal taotleda töötamise alusel elamisluba. Tegelikult neil võimalused teistes riikides hakkama saada on olemas, aga nad võib-olla väga ei teadvusta seda, kuidas ja mis tingimustel see võimalik on," selgitas Janson.

Tema sõnul ei saa lubatust kauem välismaal viibinud, kuid Eestisse tagasi pöördunud pagulastelt elamisluba ära võtta.

"Rahvusvaheline kaitse on neile Eestist antud selle tõttu, et tagasi koduriiki saatmisel ähvardaks neid surm või mingi muu tõsine oht ehk elamisluba neilt ära võtta pole võimalik seni, kuni see oht pole möödas. Kui nad saabuvad Eestisse tagasi, siis Eesti riik peab nende eest, samamoodi nagu teistegi Eesti elanike eest, hoolitsema. Põhimõtteliselt nad võivad siia iga hetk tagasi saabuda ja siis meie töö jätkub," rääkis Janson.

Anvelt: Eesti teeb võrreldes teiste riikidega rohkem

Siseminister Andres Anvelt ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti teeb tema hinnangul siia saabunud pagulaste heaks võrreldes paljude teiste riikidega tunduvalt rohkem.

Ta lisas, et Eestist on lahkunud palju vähem pagulasi kui mitmest Ida-Euroopa riigist.

Selleks, et pagulased Eestist ei lahkuks, peab Anvelti sõnul neile juba enne siia tulemist selgitama seda, kuhu nad lähevad ning seda, et siin ei pruugi neil olla kodust kogukonda.

"Ja ega nad pole kinnipeetud, neil on võimalus liikuda. Nad liiguvadki otsima oma sugulasi, lähedasi ja siin ei saa kätt ette panna, aga ma arvan, et me saame palju teha selleks, et meie kogukonnad oleksid palju vastuvõtlikumad nendele inimestele, kes tuelvad siia abi otsima, mitte aga majanduslikel põhjustel," rääkis minister.

Eesti on praeguse seisuga vastu võtnud 161 kvoodipagulast. EL-i rändekava raames on Eesti lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning põgenikelaagritest ümber asustada kokku 550 abivajajat.

EL-i juunikuise statistika järgi on Kreekast ja Itaaliast teistesse euroliidu riikidesse paigutatud üle 20 tuhande pagulase, eesmärk on aga 160 tuhat.

Põgenikelaagritest on ümberasustatud üle 16 tuhande abivajaja lubatud 22 tuhandest, lisaks veel üle kuue tuhande kokkuleppe alusel Türgiga.

Toimetaja: Merili Nael



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.