Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi ({{commentsTotal}})

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Valguslembene hõlmikpuu on ohus, sest on kasvanud aastaid vana vahtra kõrval, mis varjab päikest.

“Võra on ühepoolne ja seal kasvab palju kuivi oksi,” hindas olukorda Eesti Dendroloogia Seltsi president Aino Aaspõllu.

Ohu eemaldamiseks tuleb Aaspõllu hinnangul kõrvaldada väheväärtuslik vaher. “Ühel päeval võib see veel puule peale kukkuda,” sõnas ta ERR-ile. Lisaks vajab puu ka kuivanud okstest puhastamist.

Tallinna Keskkonnaamet lubab tegutseda

“Hea, kui inimesed seda märkavad,” kommenteeris tekkinud olukorda Tallinna Keskkonnaameti Haljastuse osakonna metsavaht-dendroloog Sulev Järve. 

“Ilmselt võtame selle asja lahendamise tööplaani: selgitame enne välja, kelle maa peal see kasvab ja millised võimalused on seda maha võtta või vähemalt oksi lõigata, et selle hõlmikpuule valgust anda,” rääkis ta. 

Järve nõustub, et tegemist on ka keskkonnaameti puuduliku tööga: “Alati on tegemata töid, eks sellest ei pääse.”

Järve hinnangul võiksid ajalooliselt väärtuslikud puud olla suurema kontrolli all. “Kindlasti võiksid sellised olulised puud olla pidevamalt tõsisema järelvalve all, aga no eks igal puul on oma peremees, kinnistu omanik eelkõige. Kaitsealuste puude olukorda jälgib veel riiklik keskkonnaamet, nii et võimalusi on mitmeid,” seletas ta.

Hõlmikpuu kannab ajalugu

1980. aastatel valmis Tallinna linna uus generaalplaan, mis nägi ette uue ooperimaja rajamist Süda tänava kvartalisse. Süda-Tatari puitrajoon sattus uue teatri rajamise tõttu ohtu ja see tekitas protestilaine. Lisaks kujutas see ka ohtu hõlmikpuule. Tänu suurele vastumeelsusele jäigi projekt toona teostamata.

Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) on reliktne liik ning ilmus loodusesse ligi 180 miljonit aastat tagasi. Neid leidub Hiinas ja Jaapanis, kus teda kasutatakse laialdaselt linnahaljastuses.

Eesti kliimas on ta haruldane ning Süda tänaval kasvav puu on looduskaitse all ja tõenäoliselt Eesti suurim. Aastaid oli tegemist ka kõige kaugemal põhjas kasvava hõlmikpuuga. Vanuseks on tal hinnatud 110 aastat.



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: