Erik Gamzejev: ääremaastumist pidurdaksid madalamad tööjõumaksud ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev
Erik Gamzejev Autor/allikas: Põhjarannik

On ääremaastumisega võitlemine tühja tuule tallamine, mille peale polegi mõtet kulutada avalikku raha ja võimulolijate energiat, kuna linnastumine on paratamatu nüüdisaja protsess, mille muutmine oleks võrreldav jõgede ümberpööramisega?

Ükski kolmest võimul olevast erakonnast nõnda ei arva. Pigem vastupidi. Praegune regionaalhalduse minister Jaak Aab tunnistas eelmise aasta lõpus Võrumaal ühel koosolekul, kui ta veel minister polnud, et nähes maaelu allakäiku, tekib tal tahtmine haarata Kalašnikovi automaat. Hiljem on Aab liialt järsu sõnakasutuse pärast vabandust palunud, kuid see ei muuda tema jõulist hoiakut.

Hiljuti Ida-Virumaad külastanud Aab ütles Põhjarannikule, et inimese elu suurest keskusest kaugemal tuleb riigil kinni maksta, sest elamisele kulub rohkem raha.

Tema lause teist poolt on keeruline kahtluse alla seada. Maal on autota raske toime tulla ja suur osa palgarahast tulebki viia kütusetanklasse. Iga aastaga rohkem, sest valitsus muudkui kergitab kütuseaktsiisi ning soovitab mõelda rohelisemalt ja kasutada rohkem ühistransporti, mille ilminguid nähti paljudes maakohtades viimati paarkümmend aastat tagasi. Maapoodides ega autokauplustes ei toimu hullusid päevi ega mammutipäevi. Valik väiksem ja kaubad kallimad kui pealinna suurtes poodides.

Reformierakond tahab nüüd luua eelise ka Tallinnas lapsi kasvatavatele peredele, vabastades nad lasteaiamaksust. Aabi parteikaaslased pealinnas sooritasid tasuta ühistranspordiga selle sajandi mõjukama regionaalse ebavõrdsuse akti. Paljud need inimesed, kes väga püsivalt Tallinnas ei elagi, kirjutasid end sinna sisse ning suunasid ka oma tulumaksu Edgar Savisaare ja Taavi Aasa käsutusse, jättes kodukandile tühjad pihud.

Huvitav oleks teada saada, kuidas praegune võimuliit kavatseb suurest keskusest kaugemal elavate inimeste elu riigi poolt kinni maksta. Aab toob näiteks, et Soomes teenivad Lapimaal tegutsevad arstid poolteist korda rohkem kui nende Helsingi kolleegid. Eesti on pidanud õigeks maksta täiendavat regionaaltasu peamiselt vaid jõustruktuuride esindajatele. Lisaraha saavad näiteks prokuröridele, kaitsepolitseinikud, piirivalvurid. Politseijuhid on tunnistanud, et lisatasuta oleks väga raske ametikohti pädevate inimestega täita.

Reformierakonna ja IRLi võimuliit lubas 2011. aastal 30protsendilist palgalisa kõigile Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele pedagoogidele. Tegelikkuses tõmmati aga lisaraha saajate ringi kõvasti koomale ning piirduti vaid paari kooliga Sillamäel ja Narvas.

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning teenekas rahvatantsujuht Urve Kilk kirjutas selle peale Põhjarannikus, et tegelikult on palju aastaid diskrimineeritud just Ida-Viru eesti koolide õpetajaid, kes on pidanud tegema tasuta lisatööd, et õpetada samas klassiruumis eesti lastega ka neid vene peredest pärit lapsi, kelle eesti keele oskus on esimestel kooliaastatel kasin.

Riigikogus on arutatud ka Ida-Viru ja teistegi piirkondade arstidele lisatasu maksmist, ent seegi on siiani jäänud vaid tühjaks jutuks.

Nimekirja ametitest, mille puhul poleks sugugi raske põhjendada, miks ääremaal peaks maksma märksa suuremat palka kui pealinnas, saaks väga pika. Õigupoolest, keda sealt üldse välja jätta?

Kuid nii jõuaksime lõpuks ju absurdi. Pealegi, kui kõik riigipalgalised ametikohad oleksid lisarahaga ülekülvatud, siis muutuks ettevõtlusega tegelemine ääremaadel veelgi keerulisemaks. Palga poolest muutuks toimekate inimeste pärast konkureerimine avaliku sektoriga veelgi ebavõrdsemaks.

Praegune valitsusliit on lubanud koalitsioonileppes soodustada regionaalsete töökohtade loomist ja lubanud nagu ikka sellistel puhkudel välja töötada asjakohase programmi. Juba see sõnastus on selline, et midagi erilist loota ei tasu. Paari Urve Palo nimelist üürimaja ehk, tänu millele mõned ehitusfirmad tulu teenivad.

Selliste näiliste lahenduste asemel võiks võimuliit, kui ta tõesti soovib, et ettevõtlus väljaspool Harjumaad välja ei sureks, kehtestada seal madalamad tööjõumaksud. See puudutaks nii erasektorit kui ka riigipalgalisi, kellele sel juhul poleks vaja ka täiendavat regioonitasu maksta.

Jah, maksuerisuste haldamine pole lihtne ja küllap püütakse neid ära kasutada ka ebaausal moel − firmade ja töökohtade paiknemist pole osa tegevusalade puhul sugugi lihtne üheselt määratleda. Samas ei ole e-riigi ajastul selles ka midagi võimatut, kui põhimõtted on täpselt läbimõeldud.

Madalamad maksud on kaalukas argument, mis paneb liikuma inimesi ja ettevõtteid ning suurel hulgal. Maksusoodustus vähendab ajutiselt riigi tulusid, ent kui väljaspool Tallinna hakkab tekkima rohkem tööd, siis ei tule tulevikus suunata valdadesse ja linnadesse aina rohkem raha riigieelarvest. See vajadus kasvab hüppeliselt viie-kuue aasta pärast, kui Euroopa Liidu raha piirkondlikeks investeeringuteks jääb märksa vähemaks.

Muidugi võib lasta elul kulgeda omasoodu ning piirduda järjekordsete üldsõnaliste ja kidura mõjuga regionaalpoliitiliste kavade koostamisega. Seejuures oleks aga erakondade poolt aus tunnistada, et ääremaastumisega polegi mõtet võidelda.

Toimetaja: Priit Luts



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: