Erik Gamzejev: ääremaastumist pidurdaksid madalamad tööjõumaksud ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev
Erik Gamzejev Autor/allikas: Põhjarannik

On ääremaastumisega võitlemine tühja tuule tallamine, mille peale polegi mõtet kulutada avalikku raha ja võimulolijate energiat, kuna linnastumine on paratamatu nüüdisaja protsess, mille muutmine oleks võrreldav jõgede ümberpööramisega?

Ükski kolmest võimul olevast erakonnast nõnda ei arva. Pigem vastupidi. Praegune regionaalhalduse minister Jaak Aab tunnistas eelmise aasta lõpus Võrumaal ühel koosolekul, kui ta veel minister polnud, et nähes maaelu allakäiku, tekib tal tahtmine haarata Kalašnikovi automaat. Hiljem on Aab liialt järsu sõnakasutuse pärast vabandust palunud, kuid see ei muuda tema jõulist hoiakut.

Hiljuti Ida-Virumaad külastanud Aab ütles Põhjarannikule, et inimese elu suurest keskusest kaugemal tuleb riigil kinni maksta, sest elamisele kulub rohkem raha.

Tema lause teist poolt on keeruline kahtluse alla seada. Maal on autota raske toime tulla ja suur osa palgarahast tulebki viia kütusetanklasse. Iga aastaga rohkem, sest valitsus muudkui kergitab kütuseaktsiisi ning soovitab mõelda rohelisemalt ja kasutada rohkem ühistransporti, mille ilminguid nähti paljudes maakohtades viimati paarkümmend aastat tagasi. Maapoodides ega autokauplustes ei toimu hullusid päevi ega mammutipäevi. Valik väiksem ja kaubad kallimad kui pealinna suurtes poodides.

Reformierakond tahab nüüd luua eelise ka Tallinnas lapsi kasvatavatele peredele, vabastades nad lasteaiamaksust. Aabi parteikaaslased pealinnas sooritasid tasuta ühistranspordiga selle sajandi mõjukama regionaalse ebavõrdsuse akti. Paljud need inimesed, kes väga püsivalt Tallinnas ei elagi, kirjutasid end sinna sisse ning suunasid ka oma tulumaksu Edgar Savisaare ja Taavi Aasa käsutusse, jättes kodukandile tühjad pihud.

Huvitav oleks teada saada, kuidas praegune võimuliit kavatseb suurest keskusest kaugemal elavate inimeste elu riigi poolt kinni maksta. Aab toob näiteks, et Soomes teenivad Lapimaal tegutsevad arstid poolteist korda rohkem kui nende Helsingi kolleegid. Eesti on pidanud õigeks maksta täiendavat regionaaltasu peamiselt vaid jõustruktuuride esindajatele. Lisaraha saavad näiteks prokuröridele, kaitsepolitseinikud, piirivalvurid. Politseijuhid on tunnistanud, et lisatasuta oleks väga raske ametikohti pädevate inimestega täita.

Reformierakonna ja IRLi võimuliit lubas 2011. aastal 30protsendilist palgalisa kõigile Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele pedagoogidele. Tegelikkuses tõmmati aga lisaraha saajate ringi kõvasti koomale ning piirduti vaid paari kooliga Sillamäel ja Narvas.

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning teenekas rahvatantsujuht Urve Kilk kirjutas selle peale Põhjarannikus, et tegelikult on palju aastaid diskrimineeritud just Ida-Viru eesti koolide õpetajaid, kes on pidanud tegema tasuta lisatööd, et õpetada samas klassiruumis eesti lastega ka neid vene peredest pärit lapsi, kelle eesti keele oskus on esimestel kooliaastatel kasin.

Riigikogus on arutatud ka Ida-Viru ja teistegi piirkondade arstidele lisatasu maksmist, ent seegi on siiani jäänud vaid tühjaks jutuks.

Nimekirja ametitest, mille puhul poleks sugugi raske põhjendada, miks ääremaal peaks maksma märksa suuremat palka kui pealinnas, saaks väga pika. Õigupoolest, keda sealt üldse välja jätta?

Kuid nii jõuaksime lõpuks ju absurdi. Pealegi, kui kõik riigipalgalised ametikohad oleksid lisarahaga ülekülvatud, siis muutuks ettevõtlusega tegelemine ääremaadel veelgi keerulisemaks. Palga poolest muutuks toimekate inimeste pärast konkureerimine avaliku sektoriga veelgi ebavõrdsemaks.

Praegune valitsusliit on lubanud koalitsioonileppes soodustada regionaalsete töökohtade loomist ja lubanud nagu ikka sellistel puhkudel välja töötada asjakohase programmi. Juba see sõnastus on selline, et midagi erilist loota ei tasu. Paari Urve Palo nimelist üürimaja ehk, tänu millele mõned ehitusfirmad tulu teenivad.

Selliste näiliste lahenduste asemel võiks võimuliit, kui ta tõesti soovib, et ettevõtlus väljaspool Harjumaad välja ei sureks, kehtestada seal madalamad tööjõumaksud. See puudutaks nii erasektorit kui ka riigipalgalisi, kellele sel juhul poleks vaja ka täiendavat regioonitasu maksta.

Jah, maksuerisuste haldamine pole lihtne ja küllap püütakse neid ära kasutada ka ebaausal moel − firmade ja töökohtade paiknemist pole osa tegevusalade puhul sugugi lihtne üheselt määratleda. Samas ei ole e-riigi ajastul selles ka midagi võimatut, kui põhimõtted on täpselt läbimõeldud.

Madalamad maksud on kaalukas argument, mis paneb liikuma inimesi ja ettevõtteid ning suurel hulgal. Maksusoodustus vähendab ajutiselt riigi tulusid, ent kui väljaspool Tallinna hakkab tekkima rohkem tööd, siis ei tule tulevikus suunata valdadesse ja linnadesse aina rohkem raha riigieelarvest. See vajadus kasvab hüppeliselt viie-kuue aasta pärast, kui Euroopa Liidu raha piirkondlikeks investeeringuteks jääb märksa vähemaks.

Muidugi võib lasta elul kulgeda omasoodu ning piirduda järjekordsete üldsõnaliste ja kidura mõjuga regionaalpoliitiliste kavade koostamisega. Seejuures oleks aga erakondade poolt aus tunnistada, et ääremaastumisega polegi mõtet võidelda.

Toimetaja: Priit Luts



"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.