Mikser: Eesti peab eesistujana looma USA ja ELi sanktsioonide osas üksmeelt ({{commentsTotal}})

{{1501071120000 | amCalendar}}

Eesti välisminister Sven Mikser kommenteeris USA esindajatekoja heakskiitu uutele Venemaa sanktsioonidele, et Eesti üks rolle Euroopa Liidu eesistujana on luua ja hoida Ühendriikide ja ELi konsensust sanktsioonide osas.

USA kongressi esindajatekoda kiitis teisipäeval ülekaaluka häälteenamusega heaks uued sanktsioonid Venemaa vastu. Mikser rääkis ERRile, et nüüd tuleb Ameerikas seaduse menetlemise protsess lõpule viia.

"Esindajatekojas heaks kiidetud eelnõu vajab veel teistkordset senati heakskiitu. Võimalik, et senat teeb ka mõningad muudatused ja seejärel on reaalsete sanktsioonide kehtestamine taas Valge Maja ehk administratsiooni käes," selgitas ta.

Euroopa Liit ja ka Eesti tahavad Mikseri sõnul näha koordineeritud tegutsemist nii sanktsioonide kehtestamisel kui rakendamisel. Kui senat selle eelnõu vastu võtab, president selle välja kuulutab ja selle alusel asub sanktsioone rakendama või karmistama, siis ELi poolt koordineerib seda protsessi Euroopa Komisjon ja välisteenistus.

"Kui jõuame taas ELi-poolsete sanktsioonide kehtestamise või pikendamiseni, siis see on nüüd nõukogu pädevus ja võimkond ja siin on Eestil alanud poole aasta jooksul juhtiv roll," lausus välisminister.

Seda, et president Donald Trump esindajatekoja otsuse vetostab, ei pea ta tõenäoliseks, ehkki märkis, et ei taha mingeid tõenäosusi USA sisepoliitiliste sammude ja otsuste osas hinnata.

Energiapoliitika puhul on Eesti Mikseri sõnul seda meelt, et see peab olema suunatud nii energia tarnijate kui tarnekanalite mitmekesistamisele ning otsuseid, mis panevad Euroopa suuremasse sõltuvusse monopoolsetest tarnijatest, tuleb kindlasti vältida.

"Mis puudutab sanktsioonide režiimi, siis Eesti jaoks on kindlasti oluline, et sanktsioonid jätkuksid nii kaua, kuni Venemaa ei ole naasnud rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamise ja seda järgiva poliitika juurde. Teine asi, mis kindlasti on meile oluline, et sanktsioonid oleksid hästi koordineeritud ja neid rakendataks ühtselt. Ka sellist poliitikat, mis põhjustab lääneliitlaste vahel pingeid ja erimeelsusi, tuleb vältida," nentis Mikser.

Ta lisas, et üks meie roll ELi eesistumisel on luua ja hoida seda konsensust.

Välisministri sõnul tähendab esindajatekojas heaks kiidetud eelnõu seda, et sanktsioonide poliitika kirjutatakse seadustesse. Kui seni on olnud tegu täitevvõimu otsustega, siis nüüd on kongress pidanud vajalikuks administratsioonile ka seaduse tasemel anda selgemad raamid. Samas on reaalselt sanktsioonide pikendamine, karmistamine ja uute kehtestamine jätkuvalt täitevvõimu käes.

Pühapäeval Eestisse visiidile saabuva USA asepresidendi Mike Pence'iga tuleb välisministri hinnangul samuti eeldatavasti sanktsioonidest juttu.

"Pence kohtub nii peaministri kui presidendi ja tegelikult kõigi kolme Balti riigi juhtidega, siis eeldan, et kindlasti räägivad presidendid temaga ka ELi-USA suhetest ning Lääne ja Venemaa suhtest, Ukraina olukorrast. Selles kontekstis kindlasti ka sanktsioonide püsimise vajadus ja sanktsioonidepoliitika koordineerituse vajadus tuleb jutuks," sõnas Mikser.

Toimetaja: Karin Koppel



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: