Lauristini hinnangul võib kodakondsuse anda neile, kelle lastel see juba on
Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraat Marju Lauristin ütles ERR-i venekeelsetele uudistele, et 80 tuhat halli passi omanikku on Eesti kontekstis probleem. Ühe näitena pakkus ta välja idee anda kodakondsus neile vanemaealistele, kelle lastel ja lastelastel on Eesti kodakondsus. Parlamendierakonnad nõustuvad, et kodakondsusteema on Eesti jaoks jätkuvalt tähtis.
Lauristin ütles ERR-i venekeelsetele uudistele, et idee sellest, et kodakondsuse saamisel tuleks arvestada ka perekondlikku olukorda, kus lapsed ja lapselapsed on kodakondsuse saanud, on üks võimalik näide, mida sotsiaaldemokraatlik erakond arutanud ei ole. Otsuste langetamine on poliitiliste kokkulepete küsimus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigikogu opositsiooni kuuluva Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm ütles, et tähtis on mittekodanike soov kodakondsust saada. Praegu on keeleõppe järjekorras kuus tuhat inimest ning neid tuleks toetada.
"Inimestele tuleb luua võimalused, mis on taskukohased, motiveerivad ja läbi selle võib-olla tuua neid ka lähemale Eesti kultuurile ja üldse Eesti elule," rääkis Haukanõmm.
Koalitsiooni kuuluva Keskerakonna hinnangul on enne 1991. aastat Eestis elanud inimesed andnud oma panuse riigi heaks. Kodakondsuse saamiseks oleks kindlasti vaja avaldust.
"Ja et ta vastaks kodakondsuse saamise tingimustele, kuid mingisugused eksamid võiks nende inimeste puhul, kes on teatud ikka jõudnud, olla ära kaotatud," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Novikov.
Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul võiks aga praegu arutada pigem topeltkodakondsuse võimaldamist väliseestlastele.
"Tegelikult tuleks sünnijärgsetel Eesti Vabariigi kodanikel võimaldada vajadusel näiteks Rootsi või Kanada või Ameerika Ühendriikide kodakondsust ka saada selleks, et nende side Eestiga ka säiliks," ütles Pevkur.
Koalitsioonilepe lubab näiteks taotluse alusel naturalisatsiooni korras kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanemad on määratlemata kodakondsusega. Juttu on samuti lepingust, millega kodakondsuse taotlejatele võimaldatatakse keeleõpet.
"Kodakondsuse teema vahetevahel ikka kerkib. Koalitsioonis on kodakondsuspoliitika kokku lepitud ja ma ei näe põhjust, et koalitsioon peaks hakkama seda ringi vaatama," rääkis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Tallinna linnapea kandidaat Raivo Aeg.
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) parlamendifraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on kodakondsuse lahjendamine lubamatu.
"Eesti on väike riik ja väike rahvas ja meie jaoks loevad väikesed numbrid ka - kui me räägime mõnest või mõnekümnest tuhandest inimesest, siis see omab juba pikaaegset ja olulist mõju kogu ühiskondlikule protsessile," ütles Helme.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et mittekodanike arv Eestis on suur ja see küsimus ei lahene niipea.
"Kahtlemata see vajab põhjalikumat diskussiooni ja paraku on see üks nii tundlikest teemadest, et sellist ratsionaalset, korralikult argumenteeritud arutelu sellel teemal Eestis õnnestub pidada kaunis harva," sõnas Ossinovski.
Toimetaja: Merili Nael