Lapsed ei käi hambaarsti juures vanemate hooletuse tõttu ({{commentsTotal}})

Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud.
Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Arstide kinnitusel ei käi lapsed piisavalt tihti hambaarsti juures lastevanemate hooletuse tõttu ehk põhjuseks on ebapiisav kodune teavitustöö.

Eesti Hambaarstide Liidu presidendi Marek Vingi sõnul on kogu elanikkonna hambaprobleemid samad, sest need tulenevad käitumisharjumustest perekonnaliini pidi ehk kui lapsevanemal on hooldamata hambad, siis kipuvad lastel samamoodi olema, vahendasid ERR-i raadiuudised.

Vink märkis, et palju on neid, kelle hambad on seetõttu väga halvas seisus juba enne täisealiseks saamist.

Lastel on kõige levinumaks haiguseks igemepõletik, mis on tingitud ebapiisavast hügieenist.

Haigekassa andmetel on tänavu esimesel poolaastal 3-19-aastaste laste seas hambaarsti külastanud vaid 42,4 protsenti haigekassa lepinguga lastest.

Vink rõhutas samas, et hambaarsti juures käimine ei hoia hambaid tervena ning pigem peaks haiguste ravimise asemel neid proovima ennetada.

Nordic hambakliiniku peaarsti Kristo Ivanovi sõnul ei ole ta laste hammaste puhul viimase 10 aasta jooksul paranemistendentsi näinud ning usub, et see on suures osas lastevanemate tegemata jäänud töö.

Probleemid süvenevad ja vajavad ka seetõttu radikaalsemat ravi. Ravi on jällegi suurem kulutus rahakotile ning ebameeldiv füüsiliselt ja emotsionaalselt.

Ivanovi sõnul pole harvad juhtumid, kuidas lapsevanem helistab kuu aega enne lapse 19. sünnipäeva hambaarstile ning soovib ruttu aega kinni panna. Kui laps aga vastuvõtule jõuab, võib selguda, et tegelikult on hambaravi vaja teha näiteks pool aastat.

Ivanov toonitas, et hambaarsti juures käimine peaks olema harjumus, mis algab maast-madalast.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: