Maasikas: Eesti ei suru eesistujana sanktsioonide osas oma seisukohti peale ({{commentsTotal}})

Matti Maasikas.
Matti Maasikas. Autor/allikas: ERR

Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas ütles Eesti positsiooni kohta Venemaale uute sanktsioonide kehtestamisel, et eesistujana on Eesti kõigi liikmesriikide teenistuses ja oma seisukohti aktiivselt peale ei suru. USA suursaatkonna juhi asetäitja Elisabeth Horst rõhutas, et Euroopa ja Ameerika ühtsus muudab sanktsioonid tugevamaks.

Maasikas rääkis ERRile, et selles osas, millise positsiooni peaks Eesti võtma, on erinevad tegurid ja lähenemisnurgad.

"Eesti on olnud pehmelt öeldes skeptiline mõne torujuhtme vastu, mis siit meie lähedusest ka läbi läheb, ja ka energiakoostöö osas Venemaaga üleüldse, lähtudes sellest, et energiaallikaid tuleb mitmekesistada ja energiasõltuvust Venemaast vähendada," sõnas ta.

Teine pool on Maasika sõnul see, et eesistujana on Eesti Euroopa Komisjonis ning ELi ja USA vahel toimuvate aruteludega palju rohkem kursis ning ei ole saladus, et ELi esindus Washingtonis tegeles esindajatekojas heaks kiidetud sanktsioonide teemaga väga aktiivselt ja saavutas ka mingeid muudatusi.

"Ja kolmandaks, kui need küsimused tulevad ELi nõukogus ehk liikmesriikide vahel arutelule, on Eesti eesistujana loomulikult kõigi 28 liikmesriigi teenistuses ja oma seisukohti aktiivselt peale ei suru," tõdes Eesti eriesindaja ELis.

USA saatkonna esindaja: ühtsus muudab sanktsioonid tugevamaks

Ameerika Ühendriikide suursaatkonna juhi asetäitja Elisabeth Horst ütles, et transatlantiline ühtsus on tugevaim vahend, mille abil panna Venemaa vastutama oma tegevuse eest Ukrainas. Seega on ühtsus võtmetähtsusega faktor.

"USA on rääkinud sellest eurooplastega üsna intensiivselt ja me tunnistame, et mitmepoolne ühtsus muudab Vene-sanktsioonid tugevamaks ning on nii USAle kui Euroopale vähem kulukas," märkis ta.

Horst lisas, et esindajatekoja versioon nende sanktsioonide seadustamisest sisaldab mitmeid tähtsaid muudatusi, mis võtavad arvesse Euroopa muresid, eriti energiasanktsioonide osas.

Nord Streami nõunik: kommenteerida oleks ennatlik

Nord Stream AG Baltimaade nõunik Romans Baumanis sõnas, et praegu ei ole lisasanktsioonid veel jõustunud ja seega jätkub ettevõtte plaanide ellu viimine seni, kuni need protsessid pole lõpule viidud.

"Kui need lõpule viiakse, siis loomulikult peame olukorra üle vaatama," märkis ta.

Baumanis ütles, et ka Euroopa Komisjoni president on teinud tugeva avalduse, viidates ilmselt Jean-Claude Junckeri kolmapäeval öeldule, et Ameerika ei tohi Euroopa huve tagaplaanile suruda. 

Nord Streami esindaja lisas, et USA kehtestatavate sanktsioonide puhul peab Euroopa Komisjon otsustama, kas on nendega täiesti rahul.

"Nii palju kui mina aru saan, ei tundu see nii olevat. Kuid need protsessid ei ole lõplikud ja oleks ennatlik seda konkreetselt kommenteerida. Peame vaatama, milliseks olukord kujuneb," tõdes Baumanis.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: "Aktuaalne kaamera", ERRi raadiouudised



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: