Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

Kujutage ette palatit, milles taastub operatsioonidest kolm patsienti. Neist ühel opereeriti mandleid, teisel pimesoolt ja kolmas, raske kopsupõletikuhaige vajas operatsiooni, et ta hingata saaks. Kahjuks kolmas patsient sureb nädal pärast operatsiooni. Ülejäänud kaks saavad kenasti terveks.

Statistiliselt arvestatakse kõik patsiendid raviarve põhjal 30 päeva jooksul operatsioonijärgselt elus või surnud inimeste hulka. Selles toas oleks suremus seega 33%, mis on hirmuäratavalt kõrge. Aga seda numbrit ei tohiks kunagi kontekstist välja tõsta - kolmas patsient oleks kopsupõletikku surnud ilmselt ka ilma operatsioonita, seega ei saa ilma juhtumeid teadmata järeldada, et 30 päeva operatsioonijärgne suremus on 33%.

Haigekassa raportis ongi aga koos kõik operatsiooni saanud patsiendid ehk need, kelle eest on esitatud raviarve. Samuti on haigekassal andmed väljastatud retseptide kohta. Arvel on operatsioonitüüp sama ja paraku ei erista see, kas patsient oli eelnevalt raskelt haige või tuligi vaid küllalt rutiinsele mandlioperatsioonile. Statistikasse läheb kõik sama näitaja alla.

Suur põhimõtteline probleem

See ongi Põhja-Eesti regionaalhaigla meditsiinilise teenistuse direktor Ivi Normeti sõnul üks suur põhimõtteline probleem: raviarved ei peegelda tegelikkust ega arvesta haigusjuhtudega. "Haigekassa on alustanud suurt tööd indikaatorite kokku võtmise ja presenteerimisega, aga teinud seda arvete pealt - sealt tulevadki erinevused [statistika ja tegelikkuse vahel]."

Valga haigla juhataja Marek Seer näitlikustab samuti: "Võib-olla tõesti oligi meie 400 (440 - toim.) raportisse sattunud juhtumi seas eranditult kõik väga rasked haiged. /---/ Aga küsimus jääb: kuidas ja miks just need 400 juhtumit raportisse jõudsid?"

Seetõttu esitas Valga Haigla möödunud reedel Haigekassale järelpärimise, et saada kätte andmeid täpsete juhtumite kohta, mida raportis arvestati. "Töötame need kõik läbi, võtame raviarved uuesti välja," on Seeri sõnul Valga haigla plaan, kui haigekassast lisainfo saavad. Ilma lisainfota tema hinnangul raport paraku võimalust süva-analüüsiks ei paku. Käärid on suured ja küsimused õhus: haigekassa statistika järgi on Valga haiglas suremus 12%, sealse kirurgiaosakonna juhi sõnul aga 1,2%.

Haigekassa ja haiglate tööriist sattus oskamatutesse kätesse

ERR.ee rääkis nelja haigla juhi või doktoriga, kes kõik leidsid, et taolisi raporteid on haiglatele väga vaja. Et näeks enda haigla olukorda teistega võrreldes ja et teaks, kui mingi osa vajab suuremat tähelepanu. Aga see, kuidas andmeid esitati ning kuidas nad ajakirjanduses järelkaja leidsid, on teinud haiglatele palju ülekohut, leitakse; andmekogumismeetodeid ja esitamisviisi tuleks täpsustada.

"Ravikvaliteedi indikaatorid on mõeldud vaid haiglatele enda kvaliteedi hindamiseks - need on numbrid, millest üldsus aru ei saa. /---/ Ka mina ise ei loe neist numbritest esimese hooga midagi välja," selgitas Viljandi haigla kirurgia osakonna ülemarst Andres Tiit. Tema hinnangul ei peaks need andmed taolisel kontekstita kujul avalikkusele kättesaadavad olema. Raporti tulemusi võiks jagada alles siis, kui arstid ja haiglad on suutnud selgeks teha, millised juhtumid statistikat moonutavad.

Läänemaa haigla peaarst-juhataja Tõnis Siir leiab, et vaid numbrite alusel on "tõlketa" raportist järeldusi teha mõttetu ja see on teinud mõnele haiglale ülekohut. Läänemaa haigla kohta tehakse tema sõnul järeldusi suve lõpus, mil tööl on taas statistik ja ravijuht. Seni ei ole ta raportisse süvenenud ega selle järelkajast end häirida lasknud. "Magasin öösel hästi," sõnas ta. Küll aga plaanitakse raportis esitatud operatsioonijärgse suremuse näitajat (see oli 9%, pisut kõrgem kui keskmine eesmärk) võrrelda nende endi andmetega ning oodatakse huviga iga-aastast haigekassaga kohtumist, mil taas raporti tulemused üksipulgi läbi arutatakse.

"Kui numbrite sisse vaadata, saab ehk ette heita kodeerimise viga, aga tavaliselt mitte ravi vigu," ütles Siir kogemusest.

Statistika ohud

"Antud indikaatori arvutuste juures on kõige keerulisem ainult raviarveid kasutades sada kätte patsiendid, kellel on esmaselt vastaval perioodil diagnoositud rinnavähk, vajalik oleks andmete päring siduda Vähiraviregistriga," on kirjutanud doktor Margit Valgma Eesti Onkoloogide seltsist.

Ka palju näiteks toodud operatsioonijärgse 30 päeva suremuse puhul on nii Peep Talving kui ka Urmas Lepner Eesti Kirurgide Assotsiatsioonist märkinud: "Valim ja tulemid vajavad korrastamist algandmete tasandil ..." Sel puhul oleks vaja eristada korralised ja erakorralised protseduurid. "Erakorralise ja vältimatu abi ühtne defineerimine raviteenuse osutajate poolt on aluseks valiidsete tulemite arvutamisel."

Kõige markantsem näide on hoopis tarbetute operatsioonieelsete uuringute puhul, mil Tallinna lastehaigla kohal on näitaja 100%. Detailsemaid tabeleid vaadates on selle protsendi taga üks uuring, mis viitab protsendi väärale kuvamisele.

Haiglate statistika üksikutel saartel

Kuigi raviarvetelt statistika tegemine on vildakas, on see Ivi Normeti sõnul paraku ainuke nii hea andmebaas. Ka Andres Tiidu sõnul on statistika mitme ametkonna vahel ja haiglate tarkvarade vahel laiali. "Juba praegu kogutakse riigis palju andmed, kuid võimalusi neid omavahel ristkasutada on väga vähe," märkis ka TAI tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Eigo.

Tulevikus saavad andmed olema ilmselt mitmekesisemad ja täpsemad. Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhi Katrin Romanenkovi sõnul on raportis esitatud indikaatorite arvutamiseks kokku kogutud lisaks raviarvetele ka näiteks Tervise Arengu Instituudist (sealt saab andmeid sündide, surmade ja vähihaigete kohta). Käimas on pilootprojekt, kus kogutakse andmeid otse raviasutusest: PERH-iga vahetatakse intensiivravi andmeid.

Taolisi indikaatoreid, millega ravikvaliteeti mõõta (nagu operatsioonijärgne 30 päeva suremus või tarbetute operatsioonieelsete uuringute tegemine) arendab välja ka OECD rahvusvaheliselt. Eestis teeb siin koostööd TAI. "Peame selgitama ka metoodikaid, mõisteid ja definitsioone. Kas andmed, mida kogume, on ikka vastuseks nendele küsimustele, mida küsime," arutles Eigo haigekassa raporti valguses ravikvaliteedi andmete kogumise ja tõlgendamise teemal. "Praegu jäi selles osas selgitustöö ja kommunikatsioon väheseks," tõdes ta ja lisas, et haigekassa raport näitas, kuivõrd oluline on selgitada tulemusi ja metoodikat ning seda, kuidas andmeteni jõuti.

"Indikaatorid on õiged ja kõige rohkem ongi neid vaja haiglatele, oleme sellest väga huvitatud," julgustab Ivi Normet PERH-ist raportite tegemist edasi arendama. Tulevikus loodab ta näha, et haiglad saaksid raporti tegemiseks saata andmeid näiteks läbi e-tervise.



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: