Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mis saab politiseeritud ametnikest? ({{commentsTotal}})

ERRi andmetel töötas kevadise seisuga Tallinna linnavalitsuses 203 Keskerakonda kuuluvat ametnikku. Kohalike omavalitsuste valimiste lähenedes küsis ERRi raadiouudiste juht Indrek Kiisler suuremate erakondade linnapea kandidaatidelt, kas pealinna ametnike politiseeritus on probleem ja kuidas sellega peaks pärast valimisi tegelema?

Kuigi kõik kandidaadid peale Keskerakonna esindaja Taavi Aasa nõustuvad, et linnaametnike Keskerakonda kuulumine on probleem, ei näe nad võimalust, et inimesi hakatakse ainult parteipileti hoidmise pärast vallandama.

Kõige karmim oma hinnangus on Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) meerikandidaat Rainer Vakra, kes lubab platsi n-ö tiksujatest ja sotsiaalmeedia kommentaatoritest puhtaks lüüa. Tema arvamust jagab ka Reformierakonna Tallinna esinumber Kristen Michal, kelle hinnangul peavad erakondliku kuuluvuse tõttu töö saanud inimesed naasma tööturule, kus on nende käsi väga vaja. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaat Martin Helme tunnistab, et linnavalitsuses on päris palju “kabajantsikuid”, kes on sinna tekkinud, kuna keskpartei on jäänud liiga kauaks võimule. Helme arvates on tegemist loomuliku protsessiga, sest võimupartei valib alati endale sobivama personali. 

Isamaa- ja Res Publica Liidu esinumber Raivo Aeg märgib, et Keskerakonna linnaaparaadi politiseerimine on amoraalne ja seetõttu on kannatanud pealinna pakutavate teenuste kvaliteet. Samas on Aeg kindel, et võimu vahetudes eemalduvad ametnikud Keskerakonnast.

Seevastu Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas kinnitab, et kedagi sunniviisiliselt tema koduerakonnaga liituma sunnitud pole. Aas lisab, et tema teada ei toimunud sundpolitiseerimist ka Edgar Savisaare ametiaja jooksul. 

ERRi uudistetoimetus küsitles viie suurema erakonna Tallinna linnapea kandidaate. ERR.ee avaldab igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel linnapea ametisse kandideerivate poliitikute vastustest tehtud lühiklippe, kus meeriks soovijad vastavad kõige põletavamatele linnaelu puudutavatele küsimustele.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: