240 kohtumist ja 4500 väliskülalist: mida tehti eesistumise esimesel kuul? ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja peaminister Jüri Ratas Tallinnas eesistumise avavisiidil.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja peaminister Jüri Ratas Tallinnas eesistumise avavisiidil. Autor/allikas: EU2017EE

Eesistumise esimene kuu on selja taga; augustis puhkab Eesti kõrgetasemelistest väliskülalistest, et septembris uue hooga jätkata. Juulis külastas Eestit 4588 erinevate valdkondade asjatundjat, kes osalesid Euroopa Liidu ministrite nõupidamistel, ekspertkomisjonides ja konverentsidel. Eestis toimus kuu aja jooksul 40 ja Brüsselis ligi 200 kohtumist.

Milliste tulemusteni on esimese kuu jooksul Eesti juhtimisel jõutud?

  • Liikmesriigid leppisid kokku Euroopa Liidu 2018. aasta eelarvepositsioonis. Edasised läbirääkimised Euroopa parlamendiga jätkuvad oktoobris-novembris.
  • Euroopa Liidu ja Jaapani juhid jõudsid üksmeelele kaubandusleppe osas, mis annab hoogu EL-i ja Jaapani kaubandus- ja majanduspartnerlusele. Edasi jätkub töö rakendamiseks vajalike dokumentidega.
  • Siseministrid kiitsid kohtumisel heaks Euroopa komisjoni tegevuskava Vahemere keskosa rändeolukorra leevendamiseks.
  • Liikmesriigid leppisid kokku pagulaste kvalifikatsioonitingimuste määruse eelnõus. Täpsemalt lepiti kokku, et liikmesriigid tagavad abisaajale kõigis liikmesriikides ühetaolised õigused, et hoida ära edasist rännet. Samuti lepiti kokku, et liikmesriigid hakkavad kohaldama ühiseid kriteeriume, et otsustada, kes vajavad tõeliselt rahvusvahelist kaitset.
  • Alaliste esindajate komitee leppis kokku nn sinise kaardi direktiivi eelnõus, mis pakub kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule ja majandusinnovaatoritele teatud tingimustel kogu Euroopas kehtivat elamis- ja tööluba ehk nn sinist kaarti, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet.
  • Euroopa Liidu 28 liikmesriigi ja Norra telekommunikatsiooni ministrid allkirjastasid 5G deklaratsiooni, millega soovivad toetada ülikiiret internetiühendust, tehnoloogiat ja asjade interneti arengut.
  • Eesti avas Tallinnas isejuhtivate busside liini.
  • EL-i keskkonnaministrid kinnitasid rahvusvaheliselt pingestunud olukorrast hoolimata jätkuvat toetust Pariisi kliimakokkuleppele.
  • Eesti allkirjastas koos järgmiste eesistujate Bulgaaria ja Austriaga kolmepoolse kokkuleppe soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks EL-is järgmise 18 kuu jooksul.

Toimetaja: Anette Parksepp



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: