Regulaarne arstilkäik lapseeas hiljem täiskasvanule tasuta hambaravi ei too ({{commentsTotal}})

Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud.
Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Endise tervishoiuameti juhtivinspektori ja arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni aseesimehe doktor Peeter Mardna välja käidud idee, millega iga-aastaselt hambaarstil käinud lapsed võiksid täiskasvanuks saades tasuta või suuremalt jaolt kompenseerituna hambaravi edasi saada, ei leia sotsiaalministeeriumi ja haigekassa toetust.

Mõlemate asutuste esindajad peavad sellist ettepanekut nõrgema sotsiaalse ja haridusliku taustaga kodudest pärit laste karistamiseks, kuivõrd laste arstilkäik sõltub nende vanemate suvast.

Riik on hädas lapsevanematega, kelle teadlikkus hambaarsti külastamisest lapseeas on madal - haigekassa andmetel külastab vaid 63 protsenti lastest dentisti iga-aastaselt, ehkki hambaravi on tasuta kuni 19-aastastele.

"See on kahtlemata väga oluline, et lapsed käiksid veelgi rohkem hambaarsti juures. Oluline on pöörata tähelepanu sellele ligi kolmandikule, kes ei käi ning põhjustele, miks ei käida. Lapsevanemate küsitlustest teame, et peamise põhjusena, miks lapsevanem last hambaarsti juurde ei vii, on kaebuste ehk valutava hamba puudumine. Seega, konkreetselt teavitusest rääkides tuleb tähelepanu pöörata sellele, et hambaarsti tuleb külastada ka siis, kui kaebused puuduvad," ütleb haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov.

Ehkki täiskasvanuna terendav tasuta või suuresti toetatud hambaravi oleks heaks motivaatoriks, et vanemad lapsi sagedamini arstile viiksid, millega üksiti kasvab nende (ja nende järglaste) teadlikkus, ei poolda haigekassa positiivse peibutise abil hambaarsti külastuste kasvatamist.

"Tuleb arvestada, et Eestis kehtib ravikindlustuses solidaarsuse põhimõte, mis tähendab, et kõigil inimestel peab olema võrdne ligipääs ja võimalused vajalike tervishoiuteenuste saamisel. Pakutud skeem annab inimestele eelise lähtuvalt nende tervisekäitumisest lapsena. Siin võib ohuks olla see, et nõrgemal positsioonil (sotsiaalselt, hariduslikult, perekondlikult) olev noor täiskasvanu on ka ravikindlustuse poolt vähem toetatud kui selline inimene, kelle vanematel on olnud teadmised, vastutustunne ja võimalused neid lapsena regulaarselt hambaarsti juurde viia," põhjendab Romanenkov vastuseisu, samas mööndes, et sel võiks ilmselt olla positiivne mõju osale elanikkonnast.

Samal põhjusel ei leia idee toetust ka sotsiaalministeeriumist.

"See mõnes mõttes oleks lapse karistamine selle eest, kui vanem on passiivne ja ei vii teda hambaarstile, sest see sõltub vanemate teadlikkusest," kommenteerib ministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. "Vanemate teadlikkusega tuleb kahtlemata tegelda ja haigekassa uuringud selle kohta, kui palju ollakse teadlikud ennetamisest, ei ole kaugeltki head, aga lastega hambaravis käimise ja ennetamis hõlmatus on tõusnud."

Tasuta hambaravi taastamine pole eesmärk

Ainsaks viisiks, kuidas lapsi rohkem hambaarstile saada, et tagada neile täiskasvanuna tervemad hambad, peab Paluste siiski teavitustööd.

"Ega muid alternatiive ei ole ikkagi, kui konkreetselt laste puhul tegelda vanemate teadlikkusega. Oluline on kooliõdede ja perearstide abiga tähelepanu pööramine ja vanematele meelde tuletamine, mitte see, kas me hakkame tulevikus selle eest neid lapsi karistama või mitte," peab ta Peeter Mardna ideed lohakate või madalama teadlikkusega lapsevanemate järeltulijate karistamiseks.

Kui retseptiravimitele hakkab riik üle 300-eurose kulu puhul edaspidi automaatselt ülekulu toetama, siis hambaravis ei tule lähiaastail ka selline variant kõne alla, kinnitab Paluste. Ta leiab, et juulist kehtima hakanud 30-eurone toetus võiks olla piisav motivaator, et ka vähemkindlustatud inimesed tee hambaarsti kabinetti ette võtaksid ning vähemasti raviplaani omale koostada laseksid.

Ka haigekassa peab oluliseks jälgida, kuidas vastkehtestatud hüvitis vastu võetakse ning vajadusel täpsustatakse teenuste loetelu, mis hüvitise alla kuuluvad.

"Jälgime hetkel väga põhjalikult esimesi kuid, analüüsime tulemusi ja vajadusel vaatame üle ka hinnad ning teenuste paketi, et võimalusel seda lähiaastatel laiendada ning leida võimalusi veelgi motiveerida täiskasvanud elanikkonda regulaarselt hambaarsti külastama," ütleb Romanenkov.

Hambaravitoetust täiskasvanutele lähiaastail plaanis tõsta ei ole, et liikuda suurema hüvitise piirmäära või taaskord tasuta hambaravi suunas.

"Hetkel sellist plaani küll ei ole, et ta võiks olla lähiajal taaskord täielikult hüvitatav teenus. Miks ta kunagi ikkagi selle omaosaluse hulka arvati, on ikkagi ka see, et see on üks valdkond, kus ennetusega annab väga palju ära teha, õigete hügieenivõtetega," leiab Paluste.

Ehkki ka südame-veresoonkonna haiguste puhul annab palju ise ära teha, mistõttu võiks selle loogika alusel ka näiteks südamekirurgia tasuline olla, tunnistab Paluste lõpuks, et tegelikkuses taandub kõik ikka rahale - seetõttu hambaravi hüvitatavate teenuste nimekirjast omal ajal välja võetud saigi, et sellele kulub väga palju raviraha, mida vajavad kõik, ent haigekassa eelarves selliseid summasid ei ole ega tule. Teisisõnu, täiskasvanute hambaravi enam tasuta teenuseks ei muutu.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: