Euroala hoogne majanduskasv turgutab ka Eesti tulemusi ({{commentsTotal}})

Tunneli lõpus on valgus: Eesti majandus kosub taastunud põlevkivisektori toel.
Tunneli lõpus on valgus: Eesti majandus kosub taastunud põlevkivisektori toel. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Euroala majandus on kasvanud teises kvartalis kiiresti. Peost ei jää ilma ka Eesti, mis ootab esimese kvartaliga võrreldavat hoogsat tõusu teisestki kvartalist.

Euroala riigid on järjepanu avaldanud oma teise kvartali majanduskasvu näitajaid, mis iseäranis Eesti naaberriikides on olnud rõõmustavalt suured: Läti majandus kasvas möödunud aasta sama ajaga võrreldes 4,1 protsenti, Leedu majandus 3,9 protsenti, Rootsi oma neli protsenti.

See avaldab positiivset mõju ka Eestile, kuivõrd kaubandussuhted naaberriikidega on vastastikku majandust turgutavad.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütleb kommentaaris ERR-ile, et euroala majandus on nüüdseks kasvanud neli aastat järjest.

"Euroala majandus on jõudnud äärmiselt soodsasse positsiooni: kasv on juba taastunud, kuid inflatsioon ning palgasurved ei ole veel tekkinud. Jätkuvalt madal inflatsioon võimaldab euroala keskpankadel majandusaktiivsust madalate intressidega ergutada. Algselt piiras soodsate intresside kasutamist piiranud ebapiisav kindlustunne. Näeme küsitlusandmetest, et julgus investeeringuteks on tekkimas," ütleb Luikmel.

Luikmel täpsustabki, et kui esmalt kasvas euroala majandus eratarbimise toel, siis nüüd toetavadki seda ka investeeringud.

"Järjest rohkem ettevõtteid kasutab ära soodsat kombinatsiooni taastuvast nõudlusest ja madalatest intressidest. Lisaks toetab eksporditulude kasvu ka üleilmse nõudluskeskkonna kosumine. Kuigi riskid on jätkuvalt aktuaalsed, võib siiski öelda, et viimased kvartalid on pakkunud taas kinnitust sellest, et euroala majanduskasv on sarnane meie põhiprognoosiga."

Eesti majandus kosub taastunud põlevkivisektori toel

Luikmeli hinnangul lubavad erinevad majandusaktiivsuse näitajad oodata aasta alguses nähtud kiire majanduskasvu jätkumist ka Eestis.

"Tööstustoodang on jõudsalt suurenenud, juunis kasvas toodang suisa 15 protsenti. Osalt tuli suur kasv tänu madalseisust väljuvale põlevkivisektorile, kuid ka ainuüksi töötlevat tööstust vaadeldes oli kasv väga korralik – kümme protsenti. Kuna enamus töötleva tööstuse toodangust veetakse riigist välja, siis avaldab kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemine Eesti majandusele vahetut mõju," kinnitab Luikmel.

Ta lisab, et seda võis täheldada juba esimese kvartali numbrites. "Nõudluse paranemine välisturgudel kasvatas Eesti eksporti ja kiirendas seeläbi ka siinset majanduskasvu. Elanike ostujõu suurenemine peamiste kaubanduspartnerite juures suurendab üldiselt nõudlust tarbekaupade, sh toidukaupade järele. Eraldi esiletoomist väärib mööbli ja puitmajade eksport, mis on muuhulgas võitnud soodsast seisust Põhjamaade kinnisvaraturul."

Ökonomisti sõnul on tasahaaval suurenemas Euroopa riikides nõudlus ka investeeringukaupade järele, mis annab kasvuvõimalusi masinate ja seadmete tootjatele.

Toimetaja: Merilin Pärli



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: